Kokkuvõte

Pankroti majanduslike aspektide mõtestamise ja vastumeetmete leidmise oluliseks vahendiks peab kujunema ettevõtte finantsseisu objektiivne analüüs. Seda nii pankroti ärahoidmisel kui ka pankrotimenetluses. Mainitule viitavad PS-i mitmed sätted.

Juba seaduse esimene paragrahv määratleb, et pankroti aluseks on võlgniku maksejõuetus. Maksejõuetusena käsitletakse võlgniku suutmatust rahuldada võlausaldaja nõudeid, kui see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Toodud määratlus viitab vajadusele mõõta maksevõimelisust (või maksejõuetust) arvuliselt ja analüüsida seda pikema perioodi vältel, et välistada juhuslikkus ja ajutisus. Samas peame tõdema, et pankrot või maksejõuetus on ettevõtte majandustegevuse teatud tulemus, mille tagamaad on oluliselt kaugemal, kui raha laekumise ja pangakontol olemasoluga fikseeritav. Järelikult selleks, et öelda kas maksejõuetus on ajutine või mitte, tuleb analüüsida ettevõtte majandustegevust tervikuna. Samal mõttel põhineb ka §14 lg. 4, mille järgi kohus jätab pankrotiavalduse rahuldamata, kui ta leiab, et võlgniku majanduslik olukord võimaldab nõuete rahuldamise. Seda saame leida taas vaid põhjaliku analüüsi alusel.

• Maksejõuetusõigus