Äriseadustiku vastuvõtmisega Riigikogus 15. veebruaril 1995. a. pandi alus ettevõtluse õigusliku reguleerimise uuele tasemele. Seda taset võib hinnata kahest aspektist: formaalsest ja sisulisest. Formaalsest küljest on nüüdsest meil seaduse tasemel reguleeritud küsimused, mida õigusriigis saab reguleerida vaid seadusega, kuid mis tänaseni olid reguleeritud teiste õigusaktidega. Sisulisest küljest on meil nüüd olemas seadustik, mis põhimõtetelt vastab kindlasti Euroopa parimatele traditsioonidele.

Äriseadustik on üks eraõigusesse kuuluvaid küsimusi reguleeriv seadus. Seega on äriseadustiku väljatöötamisel võetud aluseks samad põhimõtted, kui teiste sama valdkonna seaduste puhul. Eelkõige võib nimetada lähtumist mandri-euroopa õigussüsteemi põhimõtetest. Arvestatud on ka põhimõtteid, mis kehtisid enne 1940. aastat ja mitmed neist on lülitatud ka äriseadustikku. Samas on, eelkõige äriühingute osas, lähtutud kaasaegsematest seisukohtadest, kuna just selles valdkonnas on maailmas viimastel aastakümnetel toimunud murranguline areng.

Äriseadustiku eripäraks tuleb lugeda tema suurt mõju kogu majanduselule. Seetõttu on temaga seotud ka mitmete, eelkõige ettevõtlusega tegelevate isikute huvid. Need huvid on aga vastandlikud. Ühelt poolt on avalikustamise nõue ja rangemate reeglite ning vastutuse kehtestamine igaühele vajalik, teiselt poolt ahvatleb võimalus tegutseda rangeid reegleid arvestamata. Selliste vastuolude sügavust väljendab kasvõi ainult üks fakt. Kui 1989. aasta lõpul võeti vastu aktsiaseltsi põhimäärus, siis deklareeriti, et uue aktsiaseltsiseaduse väljatöötamine algab kohe. Seda seadust ei ole aga seniajani ning äriseadustik täidab alles käesolevast aastast väga suure lünga. Selliste vastuolude tõttu, aga ka muudel põhjustel oli äriseadustiku väljatöötamine seotud poliitiliste kirgedega, mis ei jätnud seadusele endale mõju avaldamata.

Praegune äriseadustik on kokku pandud sisuliselt kahest eelnõust: kaubandusseadustiku ja kaubandusregistriseaduse eelnõust. Algne kavatsus oli ehitada antud seadused üles analoogiliselt asjaõigusega (asjaõigusseadus ja kinnistusraamatu tehnilisemat poolt käsitlev kinnistusraamatuseadus), kuid olude sunnil need eelnõud ühendati.

Eelnõu esialgse teksti kirjutasid Priit Kama, Villu Kõve, Janek Valdma, Kadri Siibak, Andres Vutt ja Margit Vutt. Seejärel osalesid eelnõu arutelus paljud isikud. Eelnõud arutas korduvalt tsiviil- ja kaubandusseadustiku peakomisjon, kuhu kuulusid Aleksander Glikman, Marika Kairjak, Jaano Odar, Juhan Parts, Malle Seppik ja Paul Varul. Abi osutas TÜ tsiviil- ja kaubandusõiguse õppetool. Aruteludes osalesid ka Kaubandus-Tööstuskoja, EVEA ja audiitortegevuse nõukogu esindajad. Eelnõu väljatöötamine algas 1993. aasta septembrist, seega kulus aega kokku vähem kui poolteist aastat.

Käesolev „Juridica“ on seatud täitma tühimikku äriseadustiku kommenteerimisel. Loomulikult on tegemist suhteliselt lühikese esmatutvustusega, täpsemad ja põhjalikumad kommentaarid peaksid sellele järgnema juba lähitulevikus. Kuna kõik kommentaaride autorid on osalenud ka seaduse väljatöötamisel, siis on käesolevate kommentaaride eesmärk anda edasi eelkõige seaduse mõte, muutes seda lugejale arusaadavamaks ning näidates konkreetsete sätete kohta äriõiguse süsteemis.

• Info