Äriseadustiku vastuvõtmisega Riigikogus 15. veebruaril 1995. a.
pandi alus ettevõtluse õigusliku reguleerimise uuele tasemele. Seda
taset võib hinnata kahest aspektist: formaalsest ja sisulisest.
Formaalsest küljest on nüüdsest meil seaduse tasemel reguleeritud
küsimused, mida õigusriigis saab reguleerida vaid seadusega, kuid
mis tänaseni olid reguleeritud teiste õigusaktidega. Sisulisest
küljest on meil nüüd olemas seadustik, mis põhimõtetelt vastab
kindlasti Euroopa parimatele traditsioonidele.
Äriseadustik on üks eraõigusesse kuuluvaid küsimusi reguleeriv
seadus. Seega on äriseadustiku väljatöötamisel võetud aluseks
samad põhimõtted, kui teiste sama valdkonna seaduste puhul.
Eelkõige võib nimetada lähtumist mandri-euroopa õigussüsteemi
põhimõtetest. Arvestatud on ka põhimõtteid, mis kehtisid enne
1940. aastat ja mitmed neist on lülitatud ka äriseadustikku. Samas
on, eelkõige äriühingute osas, lähtutud kaasaegsematest
seisukohtadest, kuna just selles valdkonnas on maailmas viimastel
aastakümnetel toimunud murranguline areng.
Äriseadustiku eripäraks tuleb lugeda tema suurt mõju kogu
majanduselule. Seetõttu on temaga seotud ka mitmete, eelkõige
ettevõtlusega tegelevate isikute huvid. Need huvid on aga
vastandlikud. Ühelt poolt on avalikustamise nõue ja rangemate
reeglite ning vastutuse kehtestamine igaühele vajalik, teiselt poolt
ahvatleb võimalus tegutseda rangeid reegleid arvestamata. Selliste
vastuolude sügavust väljendab kasvõi ainult üks fakt. Kui 1989.
aasta lõpul võeti vastu aktsiaseltsi põhimäärus, siis
deklareeriti, et uue aktsiaseltsiseaduse väljatöötamine algab kohe.
Seda seadust ei ole aga seniajani ning äriseadustik täidab alles
käesolevast aastast väga suure lünga. Selliste vastuolude tõttu,
aga ka muudel põhjustel oli äriseadustiku väljatöötamine seotud
poliitiliste kirgedega, mis ei jätnud seadusele endale mõju
avaldamata.
Praegune äriseadustik on kokku pandud sisuliselt kahest eelnõust:
kaubandusseadustiku ja kaubandusregistriseaduse eelnõust. Algne
kavatsus oli ehitada antud seadused üles analoogiliselt asjaõigusega
(asjaõigusseadus ja kinnistusraamatu tehnilisemat poolt käsitlev
kinnistusraamatuseadus), kuid olude sunnil need eelnõud ühendati.
Eelnõu esialgse teksti kirjutasid Priit Kama, Villu Kõve, Janek
Valdma, Kadri Siibak, Andres Vutt ja Margit Vutt. Seejärel osalesid
eelnõu arutelus paljud isikud. Eelnõud arutas korduvalt tsiviil- ja
kaubandusseadustiku peakomisjon, kuhu kuulusid Aleksander Glikman,
Marika Kairjak, Jaano Odar, Juhan Parts, Malle Seppik ja Paul Varul.
Abi osutas TÜ tsiviil- ja kaubandusõiguse õppetool. Aruteludes
osalesid ka Kaubandus-Tööstuskoja, EVEA ja audiitortegevuse nõukogu
esindajad. Eelnõu väljatöötamine algas 1993. aasta septembrist,
seega kulus aega kokku vähem kui poolteist aastat.
Käesolev „Juridica“ on seatud täitma tühimikku
äriseadustiku kommenteerimisel. Loomulikult on tegemist suhteliselt
lühikese esmatutvustusega, täpsemad ja põhjalikumad kommentaarid
peaksid sellele järgnema juba lähitulevikus. Kuna kõik
kommentaaride autorid on osalenud ka seaduse väljatöötamisel, siis
on käesolevate kommentaaride eesmärk anda edasi eelkõige seaduse
mõte, muutes seda lugejale arusaadavamaks ning näidates konkreetsete
sätete kohta äriõiguse süsteemis.