Kirjutan seekord ühel oma lemmikteemal - seadusloomest. Seadusi hakkasime Eestis oma tahtmist mööda ja iseseisvalt kirjutama alates 1989. aasta augustist. Möödas on kuus aastat ja riigi eksisteerimiseks hädavajalikud seadused on peaaegu kõik olemas. Nende riikide seas, kellel meiega võrdne stardipositsioon, oleme kindlasti selles valdkonnas ühed edukamad. Osa seadusi on küll veel valmimisjärgus ja kehtivaid seadusi tuleb parandada, kuid siiski võime juba rääkida olemasolevast Eesti enda õigussüsteemist. Mõnevõrra kiiremas tempos on arenenud eraõigus - kehtib äriseadustik ja valmimas on tsiviilseadustiku viimased osad, lisaks hulk muid seadusi. Nüüd pühendame enam tähelepanu sellele, et valmis saaksid kriminaalseadustik ja kriminaalmenetluse seadus.

Seadused, mis on 90-ndate esimesel poolel kiirustades vastu võetud, on jõudmas nüüd nn. teisele ringile, nii on valminud 1992. aasta 1. septembrist kehtiva pankrotiseaduse uus tekst, oma järge ootavad tarbijakaitseseadus, konkurentsiseadus, täitemenetluse seadustik, tsiviilkohtupidamise seadustik jt. Omaette seadusteeelnõude grupp, mis uuel või uuendatud kujul saab valmis veel sügisel, puudutab juristide endi tegevust. Jutt on kohtukorralduse seadusest, prokuratuuriseadusest, õigusabi seadusest ja õigusloome seadusest.

Põhjalik revisjon on käsil reformide seadustega. Töötame läbi ja esitame Riigikogule nii maareformi seaduse, omandireformi aluste seaduse, erastamisseaduse ja põllumajandusreformi seaduste uued teksid. Kaks esimest seadust veel sellel aastal, kaks järgmist - uue aasta alguses. Me ei kavatse muuta reformide põhipostulaate, küll aga kõrvaldada takistused, mis on pidurdanud reformide kiiremat läbiviimist.

Alatine põhiprobleem õigusloomes on olnud võimekate ja asjast huvitatud inimeste leidmine, kes suudavad eelnõusid koostada. Õigusloome keskuseks ja koordineerijaks on justiitsministeerium, peamiseks „ajutrustiks“ õigusteaduskond oma õppejõudude, magistrandide ja üliõpilastega. Mulle on olnud viimastel kuudel meeldivaks üllatuseks igapäevaselt kogeda, et justiitsministeeriumis töötab nii palju häid spetsialiste.

Oleme teinud ministeeriumis mitmeid ümberkorraldusi, et tugevdada õigusloome alast tööd veelgi. Tööle on tulnud mitmeid noori juriste, tehtud on muudatusi struktuuris - senise seadusandluse osakonna ja majandusõiguse osakonna asemel on nüüd neli vahetult õigusloomele suunatud osakonda - avaliku õiguse, eraõiguse, õigusloome metoodika ja Tartu osakond. Avaliku õiguse osakonda juhatab Heiki Loot, eraõiguse osakonda Jaanus Ikla, õigusloome metoodika osakonda Raigo Sõlg, Tartu osakonda Priit Kama. Just Tartu osakonna kaudu loodame veelgi tihedamalt koostööd õigusteaduskonnaga. Juurde on loodud uus asekantsleri koht õigusloome koordineerimiseks. Nimetatud asekantslerina töötab Priidu Pärna. Kui seni tegeles õigusloomega üks nõunik - Erki Silvet, siis nüüd on lisandunud veel kaks nõunikut, mõlemad suurte õigusloome kogemustega juristid - Marika Kairjak ja Hurma Kiviloo. Oluliselt on ministeeriumi potentsiaali tugevdanud prof. Heiki Pisukese tööleasumine rahvusvaheliste suhete osakonna juhatajana, kuna üheks oluliseks valdkonnaks on meie seaduste kooskõlla viimine Euroopa Liidu õigusega.

Selle „Juridica“ numbri juhtteemaks on - uue pärimisseaduse sissejuhatavad kommentaarid. Pärimisseaduse eelnõu on Riigikogus teisel lugemisel ja võetakse loodetavasti veel sellel aastal seadusena vastu. Pärimisseaduse eelnõu valmistasid ette justiitsministeeriumi nõunik Erki Silvet ja vandeadvokaat Ivo Mahhov koostöös tsiviilseadustiku peakomisjoni töögrupiga. Olulisi täiendusettepanekuid tegid tsiviil- ja kaubandusõiguse õppetooli õppejõud Herbert Sepp, Peeter Kask, Endel Ploom, Edgar Salumaa, Irene Kull, Urve Liin ja Andres Vutt. Väärtuslikke arvamusi andsid paljud eksperdid - kohtunikud, advokaadid, notarid jt. Suur tänu kõigile!

Kui pärimisseadus saab vastu võetud, jääb tsiviilseadustikust veel viimane, kuid kõige mahukam osa - võlaõigusseadus. Intensiivne töö eelnõuga käib. Hoiame „Juridica“ lugejaid ettevalmistustööga kursis, järgmise aasta algusest hakkame avaldama eelnõud tutvustavaid kommentaare.

Oodatud on kõik ettepanekud ja arvamused õigusloome korralduse ja valmivate eelnõude kohta nii „Juridica“ toimetuses, justiitsministeeriumis kui õigusteaduskonnas.

• Info