Kirjutan seekord ühel oma lemmikteemal - seadusloomest. Seadusi
hakkasime Eestis oma tahtmist mööda ja iseseisvalt kirjutama alates
1989. aasta augustist. Möödas on kuus aastat ja riigi
eksisteerimiseks hädavajalikud seadused on peaaegu kõik olemas.
Nende riikide seas, kellel meiega võrdne stardipositsioon, oleme
kindlasti selles valdkonnas ühed edukamad. Osa seadusi on küll veel
valmimisjärgus ja kehtivaid seadusi tuleb parandada, kuid siiski
võime juba rääkida olemasolevast Eesti enda õigussüsteemist.
Mõnevõrra kiiremas tempos on arenenud eraõigus - kehtib
äriseadustik ja valmimas on tsiviilseadustiku viimased osad, lisaks
hulk muid seadusi. Nüüd pühendame enam tähelepanu sellele, et
valmis saaksid kriminaalseadustik ja kriminaalmenetluse seadus.
Seadused, mis on 90-ndate esimesel poolel kiirustades vastu võetud,
on jõudmas nüüd nn. teisele ringile, nii on valminud 1992. aasta 1.
septembrist kehtiva pankrotiseaduse uus tekst, oma järge ootavad
tarbijakaitseseadus, konkurentsiseadus, täitemenetluse seadustik,
tsiviilkohtupidamise seadustik jt. Omaette seadusteeelnõude grupp,
mis uuel või uuendatud kujul saab valmis veel sügisel, puudutab
juristide endi tegevust. Jutt on kohtukorralduse seadusest,
prokuratuuriseadusest, õigusabi seadusest ja õigusloome seadusest.
Põhjalik revisjon on käsil reformide seadustega. Töötame läbi ja
esitame Riigikogule nii maareformi seaduse, omandireformi aluste
seaduse, erastamisseaduse ja põllumajandusreformi seaduste uued
teksid. Kaks esimest seadust veel sellel aastal, kaks järgmist - uue
aasta alguses. Me ei kavatse muuta reformide põhipostulaate, küll
aga kõrvaldada takistused, mis on pidurdanud reformide kiiremat
läbiviimist.
Alatine põhiprobleem õigusloomes on olnud võimekate ja asjast
huvitatud inimeste leidmine, kes suudavad eelnõusid koostada.
Õigusloome keskuseks ja koordineerijaks on justiitsministeerium,
peamiseks „ajutrustiks“ õigusteaduskond oma õppejõudude,
magistrandide ja üliõpilastega. Mulle on olnud viimastel kuudel
meeldivaks üllatuseks igapäevaselt kogeda, et justiitsministeeriumis
töötab nii palju häid spetsialiste.
Oleme teinud ministeeriumis mitmeid ümberkorraldusi, et tugevdada
õigusloome alast tööd veelgi. Tööle on tulnud mitmeid noori
juriste, tehtud on muudatusi struktuuris - senise seadusandluse
osakonna ja majandusõiguse osakonna asemel on nüüd neli vahetult
õigusloomele suunatud osakonda - avaliku õiguse, eraõiguse,
õigusloome metoodika ja Tartu osakond. Avaliku õiguse osakonda
juhatab Heiki Loot, eraõiguse osakonda Jaanus Ikla, õigusloome
metoodika osakonda Raigo Sõlg, Tartu osakonda Priit Kama. Just Tartu
osakonna kaudu loodame veelgi tihedamalt koostööd
õigusteaduskonnaga. Juurde on loodud uus asekantsleri koht
õigusloome koordineerimiseks. Nimetatud asekantslerina töötab
Priidu Pärna. Kui seni tegeles õigusloomega üks nõunik - Erki
Silvet, siis nüüd on lisandunud veel kaks nõunikut, mõlemad suurte
õigusloome kogemustega juristid - Marika Kairjak ja Hurma Kiviloo.
Oluliselt on ministeeriumi potentsiaali tugevdanud prof. Heiki
Pisukese tööleasumine rahvusvaheliste suhete osakonna juhatajana,
kuna üheks oluliseks valdkonnaks on meie seaduste kooskõlla viimine
Euroopa Liidu õigusega.
Selle „Juridica“ numbri juhtteemaks on - uue pärimisseaduse
sissejuhatavad kommentaarid. Pärimisseaduse eelnõu on Riigikogus
teisel lugemisel ja võetakse loodetavasti veel sellel aastal
seadusena vastu. Pärimisseaduse eelnõu valmistasid ette
justiitsministeeriumi nõunik Erki Silvet ja vandeadvokaat Ivo Mahhov
koostöös tsiviilseadustiku peakomisjoni töögrupiga. Olulisi
täiendusettepanekuid tegid tsiviil- ja kaubandusõiguse õppetooli
õppejõud Herbert Sepp, Peeter Kask, Endel Ploom, Edgar Salumaa,
Irene Kull, Urve Liin ja Andres Vutt. Väärtuslikke arvamusi andsid
paljud eksperdid - kohtunikud, advokaadid, notarid jt. Suur tänu
kõigile!
Kui pärimisseadus saab vastu võetud, jääb tsiviilseadustikust veel
viimane, kuid kõige mahukam osa - võlaõigusseadus. Intensiivne
töö eelnõuga käib. Hoiame „Juridica“ lugejaid
ettevalmistustööga kursis, järgmise aasta algusest hakkame avaldama
eelnõud tutvustavaid kommentaare.
Oodatud on kõik ettepanekud ja arvamused õigusloome korralduse ja
valmivate eelnõude kohta nii „Juridica“ toimetuses,
justiitsministeeriumis kui õigusteaduskonnas.