Kokkuvõte

Käesoleva aasta 1. oktoobril jõustuvad üheaegselt kaks mittetulunduslike ühenduste juriidilist staatust korrastavat seadust - mittetulundusühingute seadus ja sihtasutuste seadus. Nende seaduste jõustumisega võib lugeda lõppenuks protsessi, mis algas 1989. aastal kodanike ühenduste seadusega ja jätkus 1994. aastal mittetulundusühingute ja nende liitude seadusega. Mõlemad viimatinimetatud seadused olid nii või teisiti “oma aja lapsed”, reguleerides postsovjetlikule ajale kohaselt vaid mõningaid mittetulunduslikele ühendustele omaseid aspekte, jättes samal ajal lahtiseks süsteemi kui terviku ning reguleerimata ka mitmed äärmiselt olulised üksikküsimused. Nii ei ole näiteks seniajani selgelt legaliseeritud ega reguleeritud juriidiliste isikute mittetulundusliku iseloomuga ühendusi, mida on Eestis ometi piisavalt palju ja mis mängivad ühiskonna elus tihtipeale üpris suurt rolli (eelkõige erinevad ettevõtjate ühendused). Kehtiv seadus on ka sisuliselt vastuolus demokraatia põhimõtetega, millele on tähelepanu juhtinud mitmed eksperdid erinevatest maadest. Seadus jätab lahtiseks ka mitmed muud olulised küsimused nagu näiteks juhtimine, vähemuse kaitse, varalised suhted jne.

• Mittetulundusühingud ja sihtasutused