Kokkuvõte

Õigustloovate aktide kehtivuse määratlemisel on olulisteks dominantideks aeg ja ruum.

Õigustloovate aktide kehtivus ajas

Jõustumine

Üldreeglina hakkavad õigustloovad aktid kehtima nende jõustumise päevast. Seaduste osas on selle sätestanud põhiseadus. Vastavalt põhiseaduse §-le 108 jõustub seadus kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega.^*1 Seaduse jõustumise ajapiiride määramisel ei saa lähtuda üksnes põhiseaduse §-st 108. Nimetatud sätet tuleb käsitleda koostoimes põhiseaduse §-ga 3, mille 2. lõike kohaselt saavad täitmiseks kohustuslikud olla üksnes avaldatud seadused. Seega ei saa olla seaduste jõustumise aeg varasem kui selle avaldamise moment Riigi Teatajas. Seaduse jõustumise aeg ei saa olla ei seaduse vastuvõtmise moment Riigikogus ega presitendi poolt seaduse väljakuulutamise aeg. Mõlema nimetatud ajamomendi sidumine seaduse jõustamisega (jõustumisega) on vastuolus põhiseadusega.

• seadusandlus
,
• munitsipaalõigus
,
• Vabariigi Valitsus
,
• Omandireform