Kokkuvõte

Sissejuhatuseks: miks just süsteemkäsitlus?

1998. aastal tähistab Eesti omariikluse 80. aastapäeva. Kuid kahjuks tegelikke iseseisvusaastaid on vaid 26. Rohkem kui pool sajandit tuli eestlastel elada võõrvõimude ahistavates tingimuses: 1918. aastal rajatud omariiklus hävitati 1940. aastal ja taastati 1991. aasta augustikuus. Eesti tolleaegne Ülemnõukogu kasutas ära Moskvas augustiputši päevadel kujunenud situatsiooni ning kinnitas oma 20. augusti otsusega Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust ja taotles vabariigi diplomaatiliste suhete taastamist õigusliku järjepidevuse alusel. Eesti iseseisvust tunnustas esimeste hulgas ka Vene Föderatsioon. Aasta lõpuks oli seda teinud sadakond riiki. Ühtlasi nägi Ülemnõukogu nimetatud otsus ette moodustada põhiseaduse väljatöötamiseks Põhiseaduslik Assamblee [1]. See kujundati vabariigi kõrgeima seadusandliku organi – Ülemnõukogu – ja Eesti Vabariigi kodanikkonna esinduskogu – Eesti Kongressi – poolt pariteetsel alusel, kusjuures kumbki valis oma liikmete hulgast 30 esindajat [2]. Põhiseaduse eelnõu valmis Põhiseaduslikus Assamblees kuue kuuga ning 28. juunil 1992 toimunud rahvahääletusel võeti põhiseadus vastu [3].

• põhiseadus
,
• õigusfilosoofia