Kokkuvõte

Eesti kriminaalõigusreform on viimase aasta jooksul lõpuks jälle liikuma hakanud. Justiitsministeeriumi tellimusel valmis 1996. aasta alguses Eesti karistusõiguse reformi kontseptsioon, mille alusel kujundati uue karistusõiguse väljaarendamise põhiseisukohad [1]. Käesoleval ajal on valmis uue karistusseadustiku üldosa esialgne eelnõu, mille põhjalikum tutvustamine ja analüüs seisab veel ees. Siiski on juba praegu tekkinud – tegelikult küll juba algusest peale olemas olnud – küsimus, kas reform võiks siiski olla vähem radikaalne ning kas ei oleks ikkagi kuidagi võimalik säilitada senist kriminaalõiguse põhiskeemi, seda üksnes veidi kaasajastades.

Sellele iseenesest mõistetavale küsimusele on karistusseadustiku üldosa eelnõu töögrupil olnud algusest peale selgelt eitav vastus. Kuid küsimus on olemas ning töögrupi ükskõik kui selge seisukoht ei tähenda sugugi, et seda ei oleks vaja põhjendada. Alljärgnevalt püüame selgusele jõuda kehtiva kriminaalõiguse allikates ning kujunemisloos, misläbi peaks ka selgeks saama vajadus uue, tänapäevase kriminaalõiguse järele.

• karistusõiguse üldmõisted ja printsiibid
,
• süütegu