Kokkuvõte

I. Legaliteedipõhimõte kui kokkulepluse keelaja ja otstarbekuse mittemärkaja: sissejuhatavaid märkusi saksa erialakirjanduse pinnalt

Riigivõimu, sealhulgas ka kriminaalpoliitika teostamisel^*2 on teadupärast võimalik kasutada vaid kahesuguseid – kas sunni- või konsensuse (kokkuleppe) – meetodeid. Enamlevinud arusaama kohaselt loetakse kriminaalhoolekandes primaarseks kahtlemata sunnimeetodeid. Veelgi enam, võimude lahutamise järgselt sooviti pika ajaperioodi jooksul kriminaalhoolekandes näha valdkonda, milles igasugune kokkulepe on välistatud või siis viidud miinimumini. Kriminaalhoolekandes nähti seega riikliku sunni kõige klassikalisemat toimeala. Seejuures näib, et riikliku sunni nõue kriminaalhoolekandes kui tervikus on eeskätt väljendunud kriminaalmenetluslikus legaliteedipõhimõttes.^*3

• kriminaalmenetluse üldmõisted ja printsiibid
,
• lihtmenetlused
,
• menetlejad
,
• karistusõiguse üldmõisted ja printsiibid