Põhiseadusest tuleneb rida nõudeid, mida riik oma politseiõiguse kujundamisel peab arvestama. Eesti ja Saksa põhiseadused on nende nõuete osas üpris sarnased. Artiklis selgitatakse, millised on põhiseaduse ...

Põhiseaduse printsiibid ja nõuded pole abstraktsed, õigusliku tegelikkuse ja reaalse elu kohal hõljuvad nähtused, vaid nende selge teadvustamine ja arvestamine võiks kaasa aidata praktiliste küsimuste ...

Kehtiv politseiseadus pole piisavalt täpne ja selge, et oleks võimalik rääkida põhiõiguste piiramisest seaduse alusel. See oligi põhjus, miks kui 1997. aastal asuti Justiitsministeeriumis Saksa ekspertide ...

Justiitssüsteemi ülesehitamine Saksamaa uutes liidumaades on tekitanud rida probleeme. Saksamaa ei seisa selliste probleemide ees esmakordselt: ka 1945. aastal küsiti parlamendis, kas justiitsreform tuleb ...

I Sissejuhatuseks Ajakirjandusest loetu põhjal on justiitsministeerium Eesti NSV kriminaalprotsessikoodeksi ja mõne muu seaduse muutmise ja täiendamise seaduse (RT I 1994, 86/87, 1487) koostamisel ...

18. oktoobril 1995. a võttis Riigikogu vastu Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikme kohtulikule vastutusele võtmise korra seaduse (RT I 1995, 83, 1441) ja Riigikogu liikme, riigikontrolöri ...

1. Prokuratuuri ja ajakirjanduse suhete formeerumise alused Sõltuvalt ühe või teise justiitsametkonna seaduses fikseeritud seisundist, ülesannetest ja tegutsemise spetsiifikast on nende suhted ajakirjandusega ...

Algus Juridicas 1 ja 2 / 1996 5. peatükk. Kriminaalasjas menetletava tsiviilhagi läbivaatamata jätmise, menetluse peatamise, arutamise edasilükkamise, lõpetamise ning otsustamise probleemid Vastavalt ...

3. peatükk. Tsiviilhagi menetlemise kord kriminaalasjas KrMK § 41 lõige 1 sätestatab, et tsiviilhagi vaadatakse kohtus koos kriminaalasjaga läbi KrMK-s ettenähtud korras. Uurides aga vastavaid sätteid ...

I. Legaliteedipõhimõte kui kokkulepluse keelaja ja otstarbekuse mittemärkaja: sissejuhatavaid märkusi saksa erialakirjanduse pinnalt Riigivõimu, sealhulgas ka kriminaalpoliitika teostamisel*2 on teadupärast ...

I. Sissejuhatus Kaasaegsel riikliku süüdistuse institutsioonil on pikk, tinglikult antiikaega ulatuv ajalugu. Süüdistus kui seadusega ettenähtud kuritegude (süütegude) jälgimise vorm, kui tegevus, on ...

1. Sissejuhatus Alates 19.juulist 1996 on Eestis olemas võimalus süüdistaja ja kaitsja kokkuleppeks kriminaalasjas (nn lihtmenetlus). Selles artiklis võrreldakse meie lihtmenetlust analoogilise protseduuriga ...

I Peaaegu aastavanuse prokuratuuriseaduse (edaspidi PrS) § 1 lõikes 1 sisalduva prokuratuuri ülesannete loetelu alusel on üsna raske järeldada, kuivõrd selge pilt prokuratuuri kohast Eesti riigis ...

1. Sissejuhatus Ilmselt oleks raske tõsimeelselt vaidlustada väidet, et Eesti kehtiv kriminaalmenetluse koodeks on ajast maha jäänud. Olukorras, kus Eesti tsiviil- ja halduskohtupidamise reformiga ollakse ...

Samaaegselt uue karistusseadustiku väljatöötamisega, mis eeldatavasti peaks jõustuma 2002. aastal, alustas Eesti Vabariik ka uue kriminaalmenetluse seadustiku koostamist. Nii valmiski 1999. aastal kriminaalmenetluse ...

KrMS eelnõu toob esmakordselt Eesti kriminaalmenetlusse eeluurimiskohtuniku instituudi. Eeluurimiskohtunik teostab menetluslikke funktsioone peamiselt kriminaalasja kohtueelses menetluses ning on eelnõu ...

Eestis ettevalmistatava kriminaalmenetluse reformi üheks atraktiivseimaks elemendiks on suund kohtumenetluse võistlevusele. Kohtumenetluse võistlevus kui printsiip on sätestatud Eesti kriminaalmenetluse ...

Uue kriminaalmenetluse seadustiku eelnõu *1 (edaspidi eelnõu) koostamisel on üheks problemaatilisemaks sõlmküsimuseks osutunud politsei ja prokuratuuri rolli ning nendevaheliste suhete määratlemine ...

Kriminaalõiguse ja -menetluse küsimused, millega riigid peavad tegelema, on sarnased. Nendest väärivad eelkõige esiletõstmist sellised probleemid nagu üldine kuritegevuse kasv, eriti sellistes valdkondades ...

Sissejuhatus Tallinna vanemprokurör lõpetas oma 15. märtsi 2000. aasta määrusega osaliselt kriminaalasja nr 98110537. Erinevalt sadadest teistest kriminaalasjadest, mille lõpetamine kajastub ainult õiguskaitseorgani ...