Möödas on kirju veebruar. Moodustatud on Eesti Vabariigi valitsuse
delegatsioon Euroopa Liiduga läbirääkimisteks, tähistatud on Eesti
Vabariigi 80. aastapäev, valitud on uus Tartu Ülikooli rektor.
Emotsionaalsema poole pealt meenub Postimehe arvamuste veerg, kus
juristidele anti üldnimetus „julmad“. Need on vaid üksikud 1998.
aasta küünlakuud tähistavad märksõnad.
Õigusliku regulatsiooni tekkemehhanism on tinglikult jaotatav kaheks.
Ühel juhul otsustatakse õigusega reguleerida suhteid, mis
ühiskonnas juba eksisteerivad, kuid mis seadusandja arvates vajavad
lisaks tavale ka õiguslikku korrastamist. Teisel juhul püüab
seadusandja aimata, prognoosida ühiskonnas tekkivaid suhteid ja
kehtestab selleks täiesti uued raamid, millele hakatakse ehitama uusi
ühiskondlikke suhteid. Esimesel juhul on ühiskond seadusest sammu
võrra ees, teisel juhul on edumaa seadusel. Võib-olla ei ole taoline
seadusele edumaa andmine normaalne, kuid minu arvates Eestis seda
praegu aeg-ajalt tehakse. Eesmärk, mille saavutamist seaduse abil
taotletakse, on kusagilt muust ühiskonnast võetud ning sealt
võetakse ka regulatsioon.
Seadusest eespool käivate suhete heaks näiteks on praktikas levinud
eellepingud. Nagu Irene Kull oma artiklis märgib, ei anna kehtiv
õigus eraldi eellepingu üldregulatsiooni, kuid see veel ei välista
eellepingust tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise võimalust.
Teiseks heaks näiteks seadusetest suhetest on ajakirjandusest
läbi jooksnud teade, et Tallinna liikluspolitsei kavatseb
teenistusrelva kadumisega seonduvate asjaolude uurimiseks kasutada
polügraafi. Teatavasti pole polügraafi abil saadud andmed tõendiks
kohtumenetluses, kuid näib, et polügraafi kasutajad peavad vaid aja
küsimuseks, kuna seadus ühiskonnale järgi jõuab (jääb vaid
loota, et järgmisena ei anna politseinikud in corpore
nõusolekut hispaania saabaste proovimiseks). Kuigi ei polügraafi
kasutamine ja eellepingu sõlmimine pole juriidiliselt tunnustamist
leidnud, on nende kahe näite vahel kõrvaldamatu erinevus. See on
õigusharu erinevus, mis eellepingut lubab vaikimisi tunnustada,
polügraafi kasutamine ametkondlikus juurdluses aga ei saa omada
mingit juriidilist tähendust asjaosaliste kokkuleppest hoolimata.
Üheks värskelt Riigikogus vastuvõetud seaduseks on
kriminaalhooldusseadus. Käesolevas „Juridica“ numbrist leiab
lugeja artikli kriminaalhooldussüsteemi kavandatavast rakendamisest
Eestis. Justiitsministeeriumi spetsialist Mari Miil kommenteerib 1.
mail 1998 kehtima hakkavat kriminaalhooldusseadust ja
justiitsministeeriumi pressiesindaja annab ülevaate
kriminaalhooldussüsteemi käivitamiseks tehtavast tööst. Jääb
vaid loota, et teoreetiline eeltöö on olnud korralik ning paberi
peal valminud skeem ka reaalses elus töötama hakkab. Muuta tuleb nii
juristide arusaama karistusest ja kasvatusest kui ka tavakodaniku
veendumust, et kurjategija ühiskonnast isoleerimine on alati ainus ja
parim võimalus.