Möödas on kirju veebruar. Moodustatud on Eesti Vabariigi valitsuse delegatsioon Euroopa Liiduga läbirääkimisteks, tähistatud on Eesti Vabariigi 80. aastapäev, valitud on uus Tartu Ülikooli rektor. Emotsionaalsema poole pealt meenub Postimehe arvamuste veerg, kus juristidele anti üldnimetus „julmad“. Need on vaid üksikud 1998. aasta küünlakuud tähistavad märksõnad.

Õigusliku regulatsiooni tekkemehhanism on tinglikult jaotatav kaheks. Ühel juhul otsustatakse õigusega reguleerida suhteid, mis ühiskonnas juba eksisteerivad, kuid mis seadusandja arvates vajavad lisaks tavale ka õiguslikku korrastamist. Teisel juhul püüab seadusandja aimata, prognoosida ühiskonnas tekkivaid suhteid ja kehtestab selleks täiesti uued raamid, millele hakatakse ehitama uusi ühiskondlikke suhteid. Esimesel juhul on ühiskond seadusest sammu võrra ees, teisel juhul on edumaa seadusel. Võib-olla ei ole taoline seadusele edumaa andmine normaalne, kuid minu arvates Eestis seda praegu aeg-ajalt tehakse. Eesmärk, mille saavutamist seaduse abil taotletakse, on kusagilt muust ühiskonnast võetud ning sealt võetakse ka regulatsioon.

Seadusest eespool käivate suhete heaks näiteks on praktikas levinud eellepingud. Nagu Irene Kull oma artiklis märgib, ei anna kehtiv õigus eraldi eellepingu üldregulatsiooni, kuid see veel ei välista eellepingust tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise võimalust. Teiseks heaks näiteks seadusetest suhetest on ajakirjandusest läbi jooksnud teade, et Tallinna liikluspolitsei kavatseb teenistusrelva kadumisega seonduvate asjaolude uurimiseks kasutada polügraafi. Teatavasti pole polügraafi abil saadud andmed tõendiks kohtumenetluses, kuid näib, et polügraafi kasutajad peavad vaid aja küsimuseks, kuna seadus ühiskonnale järgi jõuab (jääb vaid loota, et järgmisena ei anna politseinikud in corpore nõusolekut hispaania saabaste proovimiseks). Kuigi ei polügraafi kasutamine ja eellepingu sõlmimine pole juriidiliselt tunnustamist leidnud, on nende kahe näite vahel kõrvaldamatu erinevus. See on õigusharu erinevus, mis eellepingut lubab vaikimisi tunnustada, polügraafi kasutamine ametkondlikus juurdluses aga ei saa omada mingit juriidilist tähendust asjaosaliste kokkuleppest hoolimata.

Üheks värskelt Riigikogus vastuvõetud seaduseks on kriminaalhooldusseadus. Käesolevas „Juridica“ numbrist leiab lugeja artikli kriminaalhooldussüsteemi kavandatavast rakendamisest Eestis. Justiitsministeeriumi spetsialist Mari Miil kommenteerib 1. mail 1998 kehtima hakkavat kriminaalhooldusseadust ja justiitsministeeriumi pressiesindaja annab ülevaate kriminaalhooldussüsteemi käivitamiseks tehtavast tööst. Jääb vaid loota, et teoreetiline eeltöö on olnud korralik ning paberi peal valminud skeem ka reaalses elus töötama hakkab. Muuta tuleb nii juristide arusaama karistusest ja kasvatusest kui ka tavakodaniku veendumust, et kurjategija ühiskonnast isoleerimine on alati ainus ja parim võimalus.

• Info