Sulge
Õiguse teooria eesmärk on alati olnud õiguse adekvaatse tunnetamise
saavutamine. Siin on piltlikult öeldes tegemist orgaanilise tervikkujundi
loomisega õigusest. Nii peaks õiguse teooria kaasa aitama ka põhiseaduse kui –
õiguskorda silmas pidades – teatud iseseisva terviku tunnetamisele. Veelgi enam:
„Rahvuslikust õiguskorrast arusaamine peab toetuma alati nii õiguskorra kui
terviku ja selle tippakti – põhiseaduse – ühtsuse ehk koherentsuse ideele.“ [1,
lk 186]. Õiguse teooria tunnetussaavutusi silmas pidades võib öelda, et see on
andnud õiguse rakendaja käsutusse laiapõhjalise tunnetusvahendite kompleksi. Nii
on võimalik eristada põhiseaduse tõlgendamise subjekte ja põhiseaduse
tõlgendamise meetodeid [2, lk 127–148]. Siiski tuleb õiguse teooria poolt
väljatöötatud tunnetusvahendeid kasutades silmas pidada kahte aluspõhimõtet.
Jutt on esiteks konsistentsi tagavast põhimõttest ja teiseks kontekstuaalsuse
põhimõttest. Põhiseadusest arusaamisel tuleb see organiseerida nii (kasutada
tunnetusvahendeid), et ei tekiks vastuolusid põhiseaduse enda osade vahel
(konsistents) ning et tekiks selgepiiriline ettekujutus põhiseaduse sätet
puudutavast kohast põhiseaduse tekstis (kontekstuaalsus).