Kokkuvõte

Kaheksakümmend aastat on möödunud Eesti riigi ametiasutuste loomisest. Nende hulgas on justiitsministeerium üks tähtsamaid. Eesti oma kohtusüsteem on samas eas, kuid Riigikohtul kulub veel aasta, enne kui ta saab juubelit tähistada.

Kuigi Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest avaldati 24. veebruaril 1919, saadi oma kohut hakata Venemaal toimunud Oktoobrirevolutsiooni ja Saksa okupatsiooni tõttu korraldama alles 1918. aasta lõpul. 2. detsembril 1918 andis Kohtuminister Ajutise Valitsuse 18. novembri 1918. aasta määruse „Ajutiste kohtute sisseseadmise kohta“ alusel korralduse enne revolutsiooni Eestis asunud kohtuasutuste tegevuse taasalustamiseks. Kohtud pidid töötama üldreeglina samade materiaal- ja protsessuaalseaduste järgi, nagu endised veneaegsed kohtudki.

Eesti kõrgemaiks kohtuks sai 1919. aastal Riigikohus, kellele anti kõik õigused, mis kuulusid Vene kõrgematele kohtuasutustele. Esimene Riigikohtu istung peeti 14. jaanuaril 1920 Tartu Raekoja saalis. See oli avalik üldkogu istung, kus kuulajatena viibisid ka sõjavägede ülemjuhataja kindral J. Laidoner ja Eesti rahudelegatsiooni esimees J. Poska.

• õigusemõistmine
,
• võimude lahusus
,
• kohus
,
• õigusajalugu