Lähenev aastatuhandevahetus ja sajandi lõpp viivad mõtted ka juura
valdkonnas sellele, mis on siin olnud enam silmapaistev ja sündmuste
arengut määrav – mida võib lugeda juura sajandi sündmusteks ja
kes on olnud juristidest suurkujud. Juurat ja juriste on muidugi raske
üldisest kontekstist eraldada. Nii on enamus olulisi riiklikke
sündmusi ühtlasi juriidilised ja suurkujude hulgas on palju juriste,
kes enamuses on oma tuntuse saavutanud küll teistmoodi kui juristi
elukutse kaudu.
Eestis, nagu mujalgi, on elav sõelumine käinud eelkõige riigimeeste
ja ühiskonna– ning loometegelaste hulgas. Nimekirjades ja
edetabelites on juristiharidusega tuntud ja teenekaid inimesi
kõrgetel kohtadel palju. Kasvõi näiteks Konstantin Päts (lõpetas
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 1898. aastal), Ants Piip (lõpetas
Peterburi Ülikooli õigusteaduskonna 1913. aastal), Jüri Uluots
(lõpetas Peterburi Ülikooli õigusteaduskonna 1915. aastal), aga ka
Anton Hansen Tammsaare (õppis Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas
1907–1911) ja paljud teised.
Kas teha juristidest päris oma nimekiri, pidades silmas eelkõige
erialast kaalukust? Miks ka mitte – päris huvitav oleks kindlasti.
Muidugi, nii nagu kõigi taoliste nimekirjade puhul, ei ole erineval
ajal ja erinevates tingimustes tegutsenud inimesi võrreldes võimalik
saavutada objektiivselt mõõdetavat tulemust. Niisugused nimekirjad
on eelkõige arvamusküsitluste koondtabelid, mis siiski oma teatava
meelelahutusliku suunitlusega on alati lugejatele rohkem huvi pakkunud
kui grammide ja millimeetritega väljendatavad suurused. Pakun
Juristide Liidule ja Akadeemilisele Õigusteaduse Seltsile välja idee
– võiksite korraldada sellise arvamusuuringu juristide kohta, see
sobiks hästi sajandilõpu meeleolustikku.
Ajakiri Juridica, tulenevalt oma eelkõige argumentidele ja faktidele
suunatud käsitlusstiilist ja -laadist, annab siin teatud eeskuju.
Selles numbris kutsume kõiki üles loetlema ja hindama neid
sündmusi, mis teie arvates on ilmestanud sajandi jooksul Eesti
juurat. Avaldage oma arvamust, esitage ettepanekud koos
lühipõhjendusega. Segada ei tohiks end lasta poliitikast – kõik
sada aastat on olnud meie oma ajalugu. Mida tuua näiteks? Ausõna,
kirjutan siia seda, mis hetkel esimesena pähe torkab – kõik Eesti
Vabariigi põhiseadused, 1940. aastaks valminud tsiviilseadustiku
eelnõu (tsivilisti mätta otsast!), 90-aastate õigusloome jne, jne.
Sündmuste pingerea koostamine ei ole eesmärk omaette. Huvipakkuv on
eelkõige see, milliseid väärtusi esile tõstetakse ja miks.
Tulemustest kirjutame detsembris – aasta-, sajandi- ja
aastatuhandelõpu numbris.