Lähenev aastatuhandevahetus ja sajandi lõpp viivad mõtted ka juura valdkonnas sellele, mis on siin olnud enam silmapaistev ja sündmuste arengut määrav – mida võib lugeda juura sajandi sündmusteks ja kes on olnud juristidest suurkujud. Juurat ja juriste on muidugi raske üldisest kontekstist eraldada. Nii on enamus olulisi riiklikke sündmusi ühtlasi juriidilised ja suurkujude hulgas on palju juriste, kes enamuses on oma tuntuse saavutanud küll teistmoodi kui juristi elukutse kaudu.

Eestis, nagu mujalgi, on elav sõelumine käinud eelkõige riigimeeste ja ühiskonna– ning loometegelaste hulgas. Nimekirjades ja edetabelites on juristiharidusega tuntud ja teenekaid inimesi kõrgetel kohtadel palju. Kasvõi näiteks Konstantin Päts (lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 1898. aastal), Ants Piip (lõpetas Peterburi Ülikooli õigusteaduskonna 1913. aastal), Jüri Uluots (lõpetas Peterburi Ülikooli õigusteaduskonna 1915. aastal), aga ka Anton Hansen Tammsaare (õppis Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas 1907–1911) ja paljud teised.

Kas teha juristidest päris oma nimekiri, pidades silmas eelkõige erialast kaalukust? Miks ka mitte – päris huvitav oleks kindlasti. Muidugi, nii nagu kõigi taoliste nimekirjade puhul, ei ole erineval ajal ja erinevates tingimustes tegutsenud inimesi võrreldes võimalik saavutada objektiivselt mõõdetavat tulemust. Niisugused nimekirjad on eelkõige arvamusküsitluste koondtabelid, mis siiski oma teatava meelelahutusliku suunitlusega on alati lugejatele rohkem huvi pakkunud kui grammide ja millimeetritega väljendatavad suurused. Pakun Juristide Liidule ja Akadeemilisele Õigusteaduse Seltsile välja idee – võiksite korraldada sellise arvamusuuringu juristide kohta, see sobiks hästi sajandilõpu meeleolustikku.

Ajakiri Juridica, tulenevalt oma eelkõige argumentidele ja faktidele suunatud käsitlusstiilist ja -laadist, annab siin teatud eeskuju. Selles numbris kutsume kõiki üles loetlema ja hindama neid sündmusi, mis teie arvates on ilmestanud sajandi jooksul Eesti juurat. Avaldage oma arvamust, esitage ettepanekud koos lühipõhjendusega. Segada ei tohiks end lasta poliitikast – kõik sada aastat on olnud meie oma ajalugu. Mida tuua näiteks? Ausõna, kirjutan siia seda, mis hetkel esimesena pähe torkab – kõik Eesti Vabariigi põhiseadused, 1940. aastaks valminud tsiviilseadustiku eelnõu (tsivilisti mätta otsast!), 90-aastate õigusloome jne, jne. Sündmuste pingerea koostamine ei ole eesmärk omaette. Huvipakkuv on eelkõige see, milliseid väärtusi esile tõstetakse ja miks. Tulemustest kirjutame detsembris – aasta-, sajandi- ja aastatuhandelõpu numbris.

• Info