See „Juridica“ on nn bakalaureusenumber. Kord aastas
bakalaureusenumbrite väljaandmine on saanud meie ajakirja kindlaks
traditsiooniks. Seda traditsiooni on hea hoida – iga aasta kevadeks
valmib suur hulk bakalaureusetöid, milledest enamik ka edukalt
kaitstakse. Komisjonid märgivad ära silmapaistvamad tööd, millede
hulgast teeb omakorda valiku toimetuskollegium.
Valmiskirjutatud bakalaureusetöö pinnalt artikli vormistamine läheb
lihtsamalt kui nullist alustades, samas on eelnenud sellele mahukam
uurimistöö kui tavaliselt artikli ettevalmistamisel tehakse.
Avaldamist väärivaid töid on sellel aastal rohkem kui ühte
numbrisse mahub. Nii saavad avaldamise võimaluse veel selle aasta
„Juridicates“ lisaks neile, kelle tööd on siin esitatud, ka
mitmed teised tänavused lõpetajad. Tööde valikul oleme lähtunud
kõigepealt sellest, kas teema võiks olla lugejale huvipakkuv ja
kasulik, aga eelkõige töö tasemest – kas autoril on olnud endal
midagi omapoolset öelda, kas tema seisukohad on piisavalt
põhjendatud.
Õigusteaduses on uurimistöö tegijatele praegu õnnelik aeg. Enamik
valdkondi on läbi analüüsimata ja kirjutamata. Seadusloome on olnud
Eestis nii kiire, et teooria peab seadusandlusele alles järele
jõudma. Kvaliteetne õigusharidus saab tugineda eelkõige omamaisele
erialakirjandusele, tõlkeõpikud on ainult hädaabinõu. Tänased
tudengid ja magistrandid on see potentsiaal, millele saab ja tuleb
loota, et 90-ndate intensiivsele õigusloomeperioodile järgneks sama
edukas uurimis- ja kirjutamisperiood 2000-ndate algusaastatel. Eriti
puudutab see eraõigust, kus seadusloome on olnud mahukam kui avalikus
õiguses, teaduslikule uurimistööle ja kirjutamisele on jäänud aga
seetõttu vähem aega. Õigusloome edukuse üks põhjusi on olnud
julge panuse tegemine noortele juristidele, sealhulgas
üliõpilastele. Uus olukord õigusloomes tähendas seda, et vanad
kogemused ja teadmised maksid vähe, oluliseks sai püsivus ja huvi
teiste riikide materjalide läbitöötamisel, et nende analüüsimise
ja võrdlemise alusel koostada oma eelnõud. Loodan, et viljakale
õigusloomele järgneb sama viljakas teadusliku uurimistöö,
artiklite, õpikute ja kommentaaride kirjutamise aeg. See aeg ongi
käes, tulemusi on vaja lähiaastatel.
Üliõpilaste hulgas on palju võimekaid, teadusliku uurimistöö
eeldustega inimesi. Oluline on alates esimese aasta kursusetöö
kirjutamisest häälestatus tõsistele tulemustele. Kursusetöö
kirjutamise eesmärk on teaduslikult põhjendatud tulemusteni
jõudmine uuritavas valdkonnas. Uurimistööd kirjutades tuleb latt
asetada võimalikult kõrgele, tähtis ei ole vaid hea hinde saamine
kaitsmisel, vaid veendumus ja usk, et kirjutaja suudab midagi
omapoolset anda Eesti õigusteadusesse. Oluline on püüd selle poole,
siis tulevad ka tulemused. Selline hea võimalus on aga kõigil,
kellel on huvi ja tahtmist juuraprobleemidesse süveneda ja nende
lahendamisele pühenduda.
Veel sellest aastast toimub oluline muudatus õiguskirjanduse
väljaandmisel – ajakirja „Juridica“ väljaandja, sihtasutus
Iuridicum hakkab tegelema ka raamatute kirjastamisega. Kirjastamise
toomine kirjutajatele lähemale peaks loodetavasti kaasa aitama
parematele tulemustele. Valmimas on õigusteaduskonna arengukava
lähemaks viieks aastaks. Üheks arengukava osaks on õpikute
koostamise ja avaldamise programm. Õpikute avaldamine on meie
õigushariduse jaoks praegu esmatähtis, seda mitte ainult
õigusteaduskonna üliõpilaste õpetamiseks, vaid õigushariduse
arendamiseks ja täiendõppeks Eestis tervikuna. Õpikute kirjutamine
tugineb laiaulatuslikul uurimistööl. Õigusteaduskonnal on siin
korraldav, integreeriv roll, kaasa tuleb aga õpikute programmi
realiseerimisse haarata kõik need Eesti juristid, ka väljastpoolt
õigusteaduskonda, kellel on selleks tahet ja teadmisi.
Õnnitlen „Juridica“ bakalaureusenumbri kaudu kõiki lõpetajaid,
kes said tänavu juristidiplomi. Soovin teile edu ja õnne.