Kokkuvõte

1. Sissejuhatus

Riigikohtu tsiviilkolleegium väljendas oma 16. novembri 2000. aasta kohtuotsuses (tsiviilasi nr 3-2-1-150-00 *1 ) seisukohta, et kuna välisriigis väljastatud volikirjal puudus ÄS § 33 lõikes 3 nõutav vorm, siis puudus esindajal volitus kirjutada alla äriregistrile esitatavale avaldusele õigustatud isiku eest. Riigikohtu tsiviilkolleegium põhistas oma seisukohta asjaoluga, et volikirjadel olid tõestatud volituse andnud isikute allkirjad, mitte volituste andmine. Kassaatori viite TsÜS § 161 lõikele 3 luges Riigikohus asjakohatuks. *2

Nimetatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus on tekitanud probleeme välisriigis notariaalselt tõestatud volikirjade aktsepteerimisel Eestis. Registripidajad (eelkõige äriregister) on keeldunud aktsepteerimast välisriigis notariaalselt tõestatud volikirju, millel on notariaalselt tõestatud ainult allkirja. Hetkel on notarid selliste volikirjade alusel notariaalsete toimingute tegemise peatanud.

Lisaks tuleb mainida, et välisriikides notariaalselt tõestatud volikirjade mitteaktsepteerimine külgneb ka Eesti poolt endale võetud rahvusaheliste kohustuste eiramisega. Autori praktikas on Tallinna Linnakohtu registriosakond keeldunud tunnustamast ka õigusabilepingu riikides (nt Poolas) tõestatud volikirju. Sellega eiratakse otseselt Eesti vastava õigusabilepinguga võetud rahvusvahelist kohustust tunnustada oma territooriumil kehtivatena dokumente, sh volikirju, mis on antud välja pädeva asutuse poolt õigusabilepingu teise poole territooriumil.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. novembri 2000. aasta kohtuotsus tekitab kaks põhimõttelist küsimust.

1) Kas (välisriigis) notariaalselt tõestatud allkirjaga volikiri ei ole notariaalselt tõestatud volikiri Eesti õiguse mõttes? 2) Kas on põhjendatud seisukoht, et välisriigis tõestatud volikirjade kehtivuse üle otsustamise puhul on asjakohatu viide TsÜS rahvusvahelise eraõiguse sätetele?

Käesoleva artikli eesmärk on analüüsida eelnimetatud Riigikohtu otsust, otsides vastust kahele püstitatud küsimusele, ning algatada arutelu tekkinud olukorra lahendamiseks.

• Rahvusvaheline eraõigus
,
• esindus
,
• tehingu vorm