Kokkuvõte

Ühisturu ning majandus- ja rahaliidu moodustamisega peab kaasnema tihedam koostöö justiitsasutuste vahel nii tsiviil- kui ka kriminaalasjades. Peamine eesmärk tsiviilkoostöö edendamisel on muuta õigussubjektide elu lihtsamaks. Amsterdami lepingu kohaselt kuulub õigusalane koostöö tsiviilasjades pärast üleminekuperioodi lõppemist Euroopa Liidu esimesse sambasse. Sellest tulenevalt on EL tasandil alustatud seniste Euroopa Liidu ja ka Euroopa Nõukogu tsiviilkoostöö konventsioonide asendamist EL õigusaktidega. Tampere Euroopa Ülemkogu sedastas õigusalases koostöös tsiviilasjades kolm prioriteetset valdkonda: (1) kohtuotsuste vastastikune tunnustamine; (2) protsessiõiguse ühtlustamine ja (3) õigusabi. Artiklis antakse lühiülevaade nende valdkondade arengust ja tulevikuplaanidest EL-s.

Artiklis tutvustatakse 2000. aastal EL-s vastuvõetud programmi kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise rakendamiseks, mille lõppeesmärk on tagada kohtuotsuste automaatne tunnustamine tsiviil- ja kaubandusasjades. Samuti peatutakse lühidalt praegu kehtivatel olulisematel tsiviilõiguse instrumentidel – I ja II Brüsseli määrusel ning Lugano ja Rooma konventsioonil. Protsessiõiguse ühtlustamisel peatudes tutvustatakse EL määrust tsiviil- ja kaudandusasjades kohtu- ja kohtuväliste dokumentide kättetoimetamise kohta ning määrust kohtute koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades. Tutvustatakse ka EL direktiivi eelnõu, mis kehtestab miinimumstandardid õigusabile kõikides tsiviilasjades.

• Euroopa Liit
,
• õigusemõistmine