Kokkuvõte

Artiklis esitab justiitsminister oma seisukohad õigushariduse hetkeseisu, selle reformide ning ministeerimi ja akadeemiliste ringkondade koostöö kohta.

Autori arvates ei taga olukord, kus akadeemilist õigusharidust pakuvad Tartu Ülikooli kõrval 5 eraülikooli, õigushariduse vajalikku kvaliteeti, vahendite efektiivset kasutamist ja dubleerimise vältimist. Samas peaks valikuvõimalus ja asja edasiviiv konkurents õigushariduse turul säilima, seda enam et Justiitsministeeriumi praktika näitab, et eraülikoolide lõpetajate tase on piisav iseseisva erialase tegevuse alustamiseks.

Justiitssüsteem vajaks vähemalt 15–20 uut juristi aastas. Vähemalt selles ulatuses peaks lähiaastatel säilima riiklik koolitustellimus.

Kehtiv normistik nõuab juristi traditsiooniliste ametikohtade täitmisel vähemalt neljaaastast akadeemilist õpet. 2002. aastal on reaalsuseks saamas mudel 3+2. Läbiarutamist vajab küsimus, milline saab olema kolmeaastase haridusega spetsialisti rakendus Eesti justiitshalduses.

Justiitsministeeriumi kui tellija ja akadeemiliste ringkondade vahel saaks toimuda koostöö ühiskonna vajadustele ja ootustele vastavate õppekavade väljatöötamisel. Samuti võib see toimuda ülikooli lõpetajate teadmiste kontrollist osavõtu vormis. Ülikoolide ja ministeerimi koostööd õigusreformide läbiviimisel tuleks jätkata ning üha rohkem tuleks rõhku panna õiguspoliitika küsimustele.

• õigusharidus