Kokkuvõte

Tartu Ülikooli ja Eesti õigusteaduse tulevik on lahutamatult seotud Eesti riigi ja rahva tulevikuga. Ülikoolides kujuneb suures osas ka ühiskondlik teadvus. Ülikoolita ei ole mõeldav täisväärtuslik ja mõtestatud iseseisvus. Ülikooli siseselt tagab ühiskondliku eneseteadvuse õigusteadus. Õigusteooria ja õiguspraktika põhiliseks uurimisobjektiks peab üha enam saama inimese ja õiguse suhe. Oluline tähtsus on ka meetodil, mis võimaldab adekvaatselt ja usaldusväärselt kirjeldada seda suhet.

Euroopas on otsustatud kujundada ühine kõrgharidusruum. Samas ei saa seda arengut käsitleda kui rahvuslike süsteemide ühtlustamist. Strateegiline küsimus ka Tartu Ülikooli jaoks on see, kas ülikoolist saab üks Euroopa teadusülikoolidest või piirdub ta vaid kohaliku tööturu nõudluse rahuldamisega. Tartu Ülikool suudab täita rahvusülikooli ülesannet vaid siis, kui ta on rahvusvaheliselt konkrentsivõimeline teadusülikool. See eeldab muuhulgas õigushariduse kõrget kvaliteeti, mille hindamisel ei saa piirduda üksnes madalate akrediteerimisnõuete täitmisega. Akrediteerimine ei reguleeri kõrgharidusmaastikku, küll teeb seda turg, mis hariduses toimib aga aeglaselt ja on kulukas.

Tartu Ülikooli rektori arvates peab Tartu Ülikooli õigusteaduskonna lõpetaja olema kindlasti eelkõige õigusharitlane ja ühiskonnateadlane – õigusteadlane laias mõttes. Et alati jäävad ülesanded ja probleemid, mida saab lahendada lihtsamalt praktilistele oskustele ja teadmistele tuginedes, siis jätkub õigusharidusturul ruumi nii Tartu Ülikoolile kui ka teistele õigusõppeasutustele.

• õigusharidus