Kokkuvõte

Euroopa Liidu praegune institutsiooniline süsteem on käsitatav Euroopa Liidu konstitutsioonilise, riigiõiguslikke jooni eviva korraldusena, ning kehtivad Euroopa Liidu lepingud osaliselt formuleeritud konstitutsiooniõigusena. Samas ei ole Euroopa Liidu konstitutsioonilise korralduse õiguslikuks aluseks ei ole singulaarne ega ka mitte kompositsiooniline põhiseadus. Essees otsitakse vastust küsimusele, kas meie, eurooplased, vajame mingil määral teistmoodi ehitatud ja teistmoodi toimivat Euroopa konstitutsioonilist korraldust, ning kas Euroopa praegune või tulevane konstitutsiooniline korraldus vajab õigusliku aluse ja allikana täielikult formuleeritud singulaarset põhiseadust või leidub mõni otstarbekam vorm. Kuna nõuded Euroopa Liidu konstitutsioonilisele korraldusele ei ole lahutatavad küsimustest, mis suunas ühendus praegu areneb ja võiks tulevikus areneda, siis esitab autor ka mõningad arengu- ja valikuvõimaluste skaalad. Autor peatub ka küsimusel, millised võiksid olla Euroopa konstitutsiooniõiguse omadused ja funktsioonid. Lõpuks visandatakse esees Euroopa Liidu konstitutsioonilisele korraldusele esitatavate õiguslike nõuete kataloog, mis autori arvates võiks toimida filosoofilise metanõudena riigiõiguslikku subjekti konstitueeriva õigusliku ja sotsiaal-poliitilise tegevuse suhtes.

• Euroopa Liit
,
• põhiseadus
,
• võimude lahusus
,
• demokraatia
,
• õigusriik
,
• õigusfilosoofia