Kokkuvõte

Isikuandmete kaitse reguleerimiseni jõuti Eestis 1996. aastal, mil jõustus isikuandmete kaitse seadus. Nüüdseks on Siseministeerium koos Andmekaitse Inspektsiooniga töötanud välja uue isikuandmete kaitse seaduse eelnõu, mille kitsaskohtade analüüsile artikkel keskendub.

Autori arvates on eelnõu probleemiks, et sellega üritatakse reguleerida peaaegu kõiki isikuandmete töötlemise juhte, samas kui adekvaatsed normid on olemas vaid isikuandmete automatiseeritud ja/või korrastatud töötlemise kohta. Ka peab autor eksitavaks eelnõus toodud isikuandmete kolmikjaotust. Regulatsiooni selguse huvides tehakse artiklis ettepanek lülitada eelnõusse põhiseaduse §-le 42 vastava säte, mis selgesõnaliselt keelaks usulisi, maailmavaatelisi, poliitilisi ja muid veendumusi käsitleva teabe töötlemise riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste poolt ilma isiku nõusolekuta. Korrigeerimist vajavaks peab autor eelnõu sätet, mis tunnistab andmed õigusrikkumise menetluste kohta delikaatseteks isikuandmeteks üldjuhul vaid avaliku kohtuistungini. Autor teeb ettepaneku kaaluda isiku karistusi käsitleva teabe delikaatseks muutmist. Kriitikat pälvib ka eelnõu eriregulatsioon isikuandmete ristkasutuse kohta, eelnõuga plaanitav isikukoodi töötlemise lubatavuse piiramine ning isikuandmete töötlemise registreerimist puudutavad sätted.

• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• haldusmenetlus