Kokkuvõte

Artiklis juhitakse tähelepanu mõningatele puudustele arvutikuritegude süüteokoosseisude sõnastamisel karistusseadustikus, pakutakse tõlgendusi mõnede koosseisude mõistmisel ning lahendusi probleemidele, mis on praktikas üles kerkinud või võivad esile tulla.
Autori arvates on arvutikahjurluse koosseisu tunnusena olulise kahju sätestamine põhjendamatu, sest Eesti ühinemisel arvutikuritegevuse konventsiooniga sellist reservatsiooni ei tehtud. Analüüsitakse, kas arvutiviiruse levitamine võib toimuda tegevusetuse vormis, kuidas sisustada koodi, salasõna või muu kaitsevahendi kõrvaldamist häkkerlust karistavas koosseisus ja kas arvutihulkurlus on karistusseadustiku järgi karistatav. Arvutikelmuse eest karistust sätestavat paragrahvi käsitledes asub autor seisukohale, et selles puudub teo ebaõigusele viitav tunnus. Eraldi käsitletakse küsimust, kas saamata jäänud tulu ja mittevaraline kahju võiks arvutikuritegudega tekitatava kahjuna käsitleda. Oma seisukohtadele kinnituse leidmiseks peatub autor põgusalt ka arvutikuritegude alasel kohtupraktikal Eestis.

• varavastased süüteod
,
• karistusõiguse üldmõisted ja printsiibid