Kokkuvõte

Mittevaralise kahju instituut on Eesti materiaalõiguses küllaltki napilt sisustatud ning jäetud suuresti kohtunikuõiguse ja kohtupraktika täpsustada. Õigusaktide tekstides viidatakse sageli võimalusele nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kuid see, mida saab mittevaraliseks kahjuks pidada ning millistes summades mittevaraline kahju hüvitamisele kuulub, leiab seadustes vaid üldist piiritlemist.

Autor otsib vastust küsimusele, kas ja kuidas toetab võlaõigusseadus mittevaralise kahju nõuete esitamist. Konkreetsemalt peatutakse kolmanda isiku ja juriidilise isiku võimalustel esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid, nõudeõiguse sõltumisel mittevaralise kahju liigist ning kahju hüvitamise eri viisidel. Kohtupraktikast ülevaadet andes otsib autor vastust küsimusele, kui varmalt Eesti kohtud mittevaralise kahju nõudeid tunnustavad, millised on hüvitistena väljamõistetavad summad, milliseid tõendeid arvestavad kohtud mittevaralise kahju tekkimise tuvastamisel ning kuidas põhjendada nõutava hüvitissumma suurust. Eesti õigusaktide ja kohtupraktika kõrval on artiklis näiteid ja paralleele toodud ka välisriikide õigusest, seda peamiselt Saksa, Prantsuse, Inglise ja Ameerika Ühendriikide õiguse varal.

• kahju hüvitamine
,
• kahju õigusvastane tekitamine