Kokkuvõte

Liiklusseadus sisaldab kolme instituuti, mille sisuks on mootorsõiduki juhtimise keelamine. Need on juhtimisõiguse peatamine, äravõtmine ja kehtetuks tunnistamine. Kuigi väiksemaid küsitavusi esineb ka teiste juhtimiskeeldude juures, on Eesti juhtimisõiguse süsteemi valulapseks juhtimisõiguse peatamine jõustunud väärteo-otsuse alusel. Kuigi Riigikohtu üldkogu on leidnud, et juhtimisõiguse peatamine liiklusseaduse § 41 lõike 3 punktis 5 sätestatud alusel ei ole vastuolus ne bis in idem põhimõttega, ei tähenda see, et kõik juhtimisõiguse sel alusel peatamisega seotud probleemid oleks lahendatud. Peamiseks endiselt õhus olevaks küsimuseks on meetme proportsionaalsus. Menetlusökonoomia seisukohalt ei ole kuidagi põhjendatud ka see, et kogu peatamiseks vajalik menetlus toimub väärteomenetluse raames, kuid viimane liigutus – otsustamine – on jäetud Autoregistrikeskusele. See toob kaasa menetluse pikenemise ning asjaajamise mahu ja kulude suurenemise (ja segaduse seoses otsuse jõustumisega). Autori arvates oleks õige praegune regulatsioon üle vaadata. Seejuures ei peaks piirduma üksnes liiklusseaduse § 41 lõike 3 punktis 5 sätestatud juhtimisõiguse peatamise küsimusega, vaid süsteemi kui terviku toimimiseks tuleks hinnata, milliseid juhtimiskeelde on vaja, millistel alustel üht või teist juhtimiskeeldu kohaldada ning kuidas peaks nägema välja juhtimise keelamise menetlus. Lisaks võiks autori arvates kaaluda teiste riikide kasulike lahenduste ülevõtmist, näiteks kindla kategooria sõidukite juhtimise keelamist.

• haldustäitemenetlus ja -sund
,
• karistusõiguse üldmõisted ja printsiibid
,
• liiklusõigus