Kokkuvõte

Tsiviilkohtumenetluse parema regulatsiooni leidmise raames on aeg-ajalt arutatud teemal, kuidas oleks võimalik suurendada asja lahendamise kiirust, kahjustamata õigust õiglasele menetlusele. Seoses uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku eelnõu väljatöötamisega on see teema jälle päevakorral. Autori arvates sisaldab aga ka kehtiv tsiviilkohtumenetluse seadustik mitut kasutamata võimalust vähendada nii menetlusele kuluvat kui ka kulutatavat aega. Märksõnaks ja läbivaks ideeks asjaajamise korraldamisel oleks protsessi tihendamine. Autori arvates näitab praktiline kogemus, et menetluse kulg ei ole ühtlane lineaarne liikumine ja pidev asjaga tegelemine hagi esitamisest kuni kohtulahendi saamiseni. Pigem sarnaneb menetlus hüpete jadaga, kus teatud hulk päevi enne kohtu poolt antud tähtaega või istungit tegeletakse asjaga intensiivselt, seejärel aga on pikaajaline seisak, kui asja materjalid kuni järgmise hüppeni kohtus ja protsessiosaliste juures tolmu koguvad.

Artiklis on toodud mõned ideed, illustreerimaks seda, kuidas tavapäraste, rutiinsete menetlustoimingute kavandamisel saaks menetlust suunata kitsamatesse ajaraamidesse ehk protsessi tihendada, ilma seejuures menetluse õigsust ja õiglust ohvriks toomata.

• tsiviilkohtumenetluse üldmõisted ja printsiibid