Kokkuvõte

Pärimisseaduse kohaselt võib lepingujärgne pärija või annakusaaja ühe aasta jooksul pärandi vastuvõtmisest nõuda kinkelepingu kehtetuks tunnistamist ja kingi väljaandmist alusetu rikastumise sätete kohaselt juhul, kui pärandaja on teinud kingituse eesmärgiga tekitada kahju lepingujärgsele pärijale või annakusaajale. Ehkki Eesti õiguspraktikas on pärimislepinguid võimalik sõlmida suhteliselt lühikest aega (alles alates 1. jaanuarist 1997), on paaril juhtumil jõutud pärimisseaduse § 96 lõikest 3 tuleneva vaidlusega juba kohtuotsuseni.

Artiklis tuuakse nende kahe kaasuse näitel välja asjaolud, mis põhjusel pärimislepinguga soodustatud isikud ei suutnud kohtus oma seadusest tulenevat õigust maksma panna ja mida nad oleksid võinud teisiti teha. Probleemide analüüsimisel on võrdlusena kasutatud Saksa õiguskirjanduses välja toodud seisukohti ja seda eelkõige seepärast, et pärimisseaduse vastava regulatsiooni väljatöötamisel olnud otseseks eeskujuks just Saksa tsiviilseadustiku vastav säte.

Autor kritiseerib Eesti senist kohtupraktikat, mille kohaselt tuleb pärimislepingu järgi soodustatud isikul tõendada nii kinkelepingu kahjustavat eesmärki kui ka kahju tekkimist.

• pärimisleping
,
• alusetu rikastumine