Kokkuvõte

Põhiseaduse täiendused andsid õigusliku aluse Eesti astumiseks Euroopa Liitu ning riigivõimu osaliseks delegeerimiseks Euroopa Liidu institutsioonidele. Samas on põhiseaduse sätete muutmata jätmine 2003. aastal kaasa toonud põhiseaduse normide sisu ja tähenduse ähmastumise ning vastuolu õiguskindluse printsiibiga.

Euroopa Liidu liikmesusest tuleneb muude kohustuste kõrval ka kohustus kuuluda Euroopa Majandus- ja Rahaliitu ning võtta kasutusele ühisraha euro. Ühisraha kasutusele võtmisel Eestis on mitmeid riigiõiguslikke probleeme, mis lahendamata jätmise korral võivad Eestile saada takistuseks Euroopa Liidu asutamislepingust tulenevate kohustuste täitmisel.

Artiklis on analüüsitud Eesti kohustusi Euroopa Liidu liikmesriigina ja selle mõju siseriiklikule õigusele ning ühisraha käibele laskmise õiguslikke aspekte nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriigi tasandil, muuhulgas ka erinevaid tõlgendamisvõimalusi kehtiva põhiseaduse kitsaskohtade ületamiseks. Täiendavalt on välja toodud teiste Euroopa Liidu liikmesriikide praktika. Artikli kokkuvõttes on toodud ettepanekud põhiseaduse sätte ja mõtte lähendamiseks.

• rahandus ja riigieelarve
,
• põhiseaduse muutmine
,
• Euroopa Liit