Menüü

Kokkuvõte

Mootorsõiduki joobes juhtimine on üks levinumaid kuriteoliike Eestis ja tänini pole suudetud leida efektiivset viisi joobes juhtide roolist eemal hoidmiseks. Olukorras, kus alkoholi kuritarvitamine ja selle tagajärjed leiavad ühiskonnas üha teravamat hukkamõistu, on prokuratuur hiljuti muutnud joobes juhtide kohtlemise strateegiat ja hakanud kasutama krooniliste roolijoodikute puhul mootorsõiduki konfiskeerimist. Riigiprokuratuuri juhise kohaselt tuleks konfiskeerimist kaaluda, kui tegemist on kolmandat korda purjus peaga sõitmisega, millele lisandub kohtuotsuse täitmata jätmine, ning prokurör kavandab karistusena reaalset vangistust (s.t sõiduki konfiskeerimist nähakse teatava alternatiivina reaalsele vangistusele). Konfiskeerimist on tänaseni tegelikult rakendatud siiski üsna tagasihoidlikult.

Autorid otsivad vastust küsimusele, kas mootorsõidukit on üleüldse võimalik käsitada objektina, mida saaks süüteovahendina konfiskeerida, s.t kas tegemist on süüteo toimepanemise vahendiga. Seejärel vaadeldakse mootorsõiduki konfiskeerimise eesmärgipärasuse ja eesmärgi lubatavuse probleeme, sõiduki konfiskeerimise sobivust ja vajalikkust ning sellise meetme proportsionaalsust kitsamas mõttes. Eraldi käsitlemist leiab kasutuslepingu alusel kasutatava mootorsõiduki konfiskeerimisega seonduv.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse