Kokkuvõte
Selle aasta 24. mail saab 85 aastaseks Tartu
Ülikooli emeriitdotsent Jüri Jegorov.
Juubilari enda sõnade järgi ei piirdu juubel kunagi vaid ühe päeva,
sünnipäevaga. See olevat vaid avapäev algavale juubeliaastale. Niisiis algab
24. mail hoopis Jüri Jegorovi juubeliaasta, mille
vältel on põhjust juubilari nii mõnelgi puhul ja mõnelgi moel meeles pidada.
Üks olulisemaid ümmargusi tähtpäevi Jüri Jegorovi
jaoks mahub sellesse aastasse veel: 1. oktoobril möödub 60 aastat päevast, mil
ta alustas tööd Tartu ülikooli õigusteaduskonna õppejõuna. Ta on üks väheseid,
kel on tulnud auditooriumi ees seista tervelt sadakond semestrit: 1947–1961
vanemõpetajana, kaitses õigusteaduse kandidaadi kraadi 1950. aastal ja oli
1961–1995 dotsent (1961–1992 riigi ja õiguse teooria ja ajaloo kateedris,
1992–1995 Eesti õigusajaloo õppetoolis). 2007. aastal valis Tartu Ülikooli
nõukogu Jüri Jegorovi ülikooli emeriitdotsendiks.
Lõpetanud 1946. aastal Moskva
Diplomaatiaakadeemia*1, alustas Jüri Jegorov
oma teaduslikku tegevust rahvusvahelise õigusega. Ent tal tuli Tartu ülikoolis
hakata õpetama hoopis õigusajalugu. Tema eesti- ja venekeelsed uurimused on
suurelt jaolt koondatud TRÜ kirjastuses ilmunud kogumikesse (sh eraldi
autoriseeriad: „Riigi ja õiguse ajalugu“. 4. kd. 1959–1960; „ Вопросы истории государства и права Эстонской ССР до октябрьской революции “. 5.
kd. 1966–1980). Jüri Jegorovi sulest on pärit senini
ainsaks Eesti õigusajaloo üldkäsitluseks jäänud kõrgkooliõpik, mille on
kirjutanud eestlane: „ История государства
и права Эстонской ССР “ (Tallinn 1981). Ehkki pealkiri on formuleeritud
tollaste kaanonite kohaselt, siis sisuliselt on vaatluse all ajajärk 13.
sajandist kuni Oktoobrirevolutsioonini. Sellega on raamat hädavajalik abivahend
igaühele, kes tahab tegeleda Eesti varasema õigusajalooga.
Nii mainitud kui ka mainimata tööd on õige
pea lihtsasti üles leitavad, sest ilmumas on Jüri Jegorovi
personaalnimestik. Loodame selle välja anda sügiseks, sest juubilar palus oma
85. sünnipäeva tähistamise sinna edasi lükata. Jüri Jegorovi
juubeliaastal on plaanis avaldada ka mõni eestikeelne tõlge omal ajal olude
sunnil vene keeles kirjutatud käsitlustest Eesti õigusajaloo kohta.
Kolleegide,
õpilaste ja sõprade poolt
Jürile õnne, tervist ning head juubeliaasta algust ja jätku soovides,
Marju Luts-Sootak ja Toomas Anepaio
1 Vt ka: P. Järvelaid. Jüri Jegorov – 80. – Juridica 2002/4,
lk 275–276, kus on pikemalt juttu J. Jegorovi isast
kunstnik Andrei Jegorovist , lapsepõlvest Tallinnas,
sõja- ja õpinguaastaist Venemaal, õpetajatest ja ideelistest mõjutajatest.