Menüü

Kokkuvõte

Äriühingute asukohavahetuse võimalikkuse ning vastastikuse tunnustamise kohustuse tagajärjena on Euroopa Liidus tekkinud võimalus valida äriühingu asutamisriik ning seega ka ühingu õiguslik vorm, olenemata asutatava äriühingu tegelikust asukohast (nn societas shopping). Just äriühingu õigusliku vormi vaba valiku võimalusega seotud piiride kompamine on enda kanda võtnud teerajaja rolli teises liikmesriigis asutatud äriühingu tunnustamise ulatuse olulisemate punktide avamisel.

Artiklis antakse ülevaade Euroopa Kohtu seisukohtadest, mis seonduvad äriühingu asutamisriigi valimise vabaduse sisu, asukohavahetuse olemuse, sisserännanud äriühingu põhiolemuse ja struktuuriga ning sellise äriühingu tunnustamise tegeliku ulatusega. Autor rõhutab, et Eesti peab Euroopa Kohtu asjaomaste seisukohtadega kindlasti arvestama oma siseriikliku õiguse rakendamisel. Autori arvates vajab ülevaatamist äriseadustiku § 387, millega Eesti nõuab teises liikmesriigis asutatud äriühingu filiaalilt selliste andmete avalikustamist, mis ületavad avalikustamise küsimusi ammendavalt reguleeriva direktiiviga 89/666/EMÜ lubatu. Autor peab mõistlikuks direktiivi eeskujul eristada liikmesriikides ja väljaspool Euroopa Liitu asutatud äriühingute filiaale. Viimastele näeb ka direktiiv ette ulatuslikumad avalikustamisnõuded kui liikmesriikide äriühingute filiaalide puhul.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse