Kokkuvõte

2007. aasta hilissuvel alanud finantsturgude kriis, mis on tänaseks kasvanud suurimaks majanduskriisiks pärast suurt depressiooni, on otseselt seotud üldise laenukoormuse, sh füüsiliste isikute laenukoormuse kasvuga. Täna tuleb paljude Euroopa riikide valitsustel ja seadusandjatel lahendada ülelaenamisest tingitud probleeme. Pidades silmas kriisi süsteemsust, selle makromajanduslikku mõju ja finantssektoris osalejate vastastikust sõltuvust, on usalduse taastamiseks finantssüsteemis, siseturu säilitamiseks ja laenuturu turvalisuse taastamiseks tehtud hulk algatusi. Euroopa Komisjon on muuhulgas algatanud avaliku diskussiooni vastutustundliku laenamise printsiibi rakendamise üle, sest eelnimetatud printsiibi rakendamisel võib olla osaline mõju ülelaenamise probleemi lahendamisele.

Käesoleva artikli esimeses osas antakse ülevaade vastutustundliku laenamise printsiibi kujunemisest Euroopa õiguses ja artikli teises osas analüüsitakse selle printsiibi olemust. Vastutustundliku laenamise printsiip kehtib Eesti pangandusõiguses alates 2007. aasta 1. jaanuarist. Artikli kolmanda osa arutlusobjektiks on vastutustundliku laenamise printsiibi sisu Eesti õiguses ning krediidiasutuste seaduse, võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse asjakohaste normide eesmärgid ning omavahelised seosed.

• Euroopa Liit
,
• pangandus
,
• kasutuslepingud