Kokkuvõte

Käesolev artikkel käsitleb karistusõiguses vaenu õhutamise koosseisuga kaitstavat õigushüve. Keskendutakse Eesti ja Saksa õigusele. Saksa õigust vaadeldakse – peale selle, et see on Eesti õiguse jaoks oluliseks eeskujuks – seetõttu, et vaenu õhutamine on Saksa õiguskorras mitmeti huvitav teema. Nimelt ilmneb just Saksamaa näite varal, kuidas mõjutab ühiskonnas valitsev mõtteviis karistusõigust ja kuivõrd kaugele võib riik vaenu õhutamise eri vormide kriminaliseerimisel minna. Lisaks sellele on Saksamaa üleeuroopalise eitamise vastase seaduse kõige aktiivsem eestkõneleja. Lõpuks on ka Eesti karistusseadustiku vaenu õhutamise koosseisu muudatuste põhjendamisel mitmel puhul Saksamaa regulatsioonile viidatud.

Vaenu õhutamise koosseis on hetkel aktuaalne eelkõige kahel seadusandlusega seotud põhjusel. Esiteks jõudis Eestis 2007. aastal Riigikokku eelnõu, mis muudaks mitmeti praegu kehtivat vaenu õhutamise regulatsiooni, ning teiseks on Euroopa Liidu tasandil üles näidatud initsiatiivi kriminaliseerida kogu Euroopas holokausti ja muude mastaapsete kuritegude eitamine, heakskiitmine ja ohutumana näitamine.

Artikkel ei võrdle vaenu õhutamise temaatika kõiki käsitlusi Eesti ja Saksa õiguskordades, vaid käsitleb üksnes süüteokoosseisuga kaitstavat õigushüve. Õigushüvele keskendutakse põhjusel, et õigushüve mõiste on keskne iga karistusseaduse jaoks ning vaenu õhutamise puhul on just õigushüve üks kõige olulisemaid ja problemaatilisemaid teemasid.

• poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased süüteod
,
• avaliku rahu vastased süüteod
,
• Euroopa Liit