Kokkuvõte

16. detsembril 2009 võttis Riigikogu menetlusse põhiseaduskomisjoni esitatud kohtute seaduse eelnõu. Seaduse vastuvõtmise korral on tegemist järjekorras kolmanda kohtute tegevust reguleeriva seadusega. Uue seaduseelnõu eesmärkidest annab aimu eelnõu mahukas seletuskiri, kus selgitatakse, et eelnõu väljatöötamine oli tingitud kohtusüsteemi sisemistest arenguvajadustest, mis seisnevad eelkõige vajaduses muuta oluliselt kohtuhalduse senist korraldust, „pannes vastutuse õigusemõistmise korrakohase toimimise eest kohtusüsteemile kui põhiseaduslikule institutsioonile endale“, ning vabastada kohtusüsteem õigusemõistmisega või selle vahetu tagamisega mitteseotud kohustustest ja eraldada kohtusüsteemist vastavad struktuuriüksused (registrid).

Kohtuhalduse mudeli üle on erineva intensiivsusega mõtteid vahetatud läinud sajandi 90. aastate keskpaigast. Seekord näib kohtuhalduse reformi toetavat ka Justiitsministeerium. Eelnõus kirjeldatud kohtuhaldusmudel väärib selle tähtsuse tõttu Eesti õiguskorrale põhjalikumat arutelu laiemas ringis kui kohtunikkond ja Riigikogu. Käesolevas artiklis käsitletakse neid kohtuhaldust puudutavaid sätteid, mis artikli autori arvates on vaieldavad või pole kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetega.

• kohus
,
• õigusemõistmine
,
• võimude lahusus