Kokkuvõte

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 2 järgi on tsiviilkohtumenetluse ülesandeks tsiviilasja lahendamine kohtu poolt õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Tsiviilasja mõistliku aja jooksul lahendamise eesmärgi saavutamist riivab TsMS § 356 lõige 1, mille kohaselt tsiviilasja menetlev kohus võib menetluse peatada kuni teise menetluse lõppemiseni, kui kohtu tehtav otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses. Samas teenib TsMS § 356 lõige 1 tsiviilasja õige lahendamise eesmärki, kuivõrd aitab ära hoida tsiviilasjas tehtava lahendi tühistamist teises tsiviilasjas või muus menetluses tehtava lahendi tõttu. Lisaks võib tsiviilasja menetluse peatamine hoida kokku tsiviilasja lahendamise kulusid, kui pidada silmas kahe tsiviilasja kulusid kokku.

Artiklis selgitatakse esmalt TsMS § 356 lõikes 1 sisalduvaid mõisteid, seejärel analüüsitakse eraldi alapunktides menetluse peatamist teise tsiviilasja menetluse, haldusmenetluse ja süüteomenetluse (s.t väärteo- või kriminaalmenetluse) tõttu. Lõpuks antakse ülevaate tsiviilasja menetluse peatamise üldistest menetluslikest küsimustest, s.t menetluse peatamise menetlusest. Teoreetiliste arutluste kõrval viidatakse eri astme kohtute lahenditele ning kommenteeritakse neis esitatud seisukohti.

• hagi
,
• hagita menetlus