Kokkuvõte

Käesoleva artikli aluseks oleva, artikli autori tehtud empiirilise uuringu puhul, mis on üks osa laiemast uurimistööst, keskenduti pankrotimenetluse eesmärkide kompleksi kitsalt majandusliku aspekti uurimisele. Uuringu eesmärgiks oli hinnata, kui palju ressursse kulub Eestis toimuvatele pankrotimenetlustele, kui palju ressursse jaotatakse maksejõuetusmenetluste kaudu ümber ja milline on sellise tegevuse majanduslik kasutegur ehk efektiivsus. Uuringu aluseks oli hüpotees, et kehtiv pankrotimenetluse regulatsioon on majanduslikus mõttes ebaökonoomne ega taga ressursside maksimaalset ärakasutamist. Kuna enamik Eestis läbi viidud pankrotimenetlustest on äriühingute pankrotid, käsitleti uuringus just äriühingute pankrotte. Kogum, mida uuriti, on 2004. aastal maksejõuetuks kuulutatud ettevõtjad. Uuringu aluseks on võetud juba koostatud valim uuringust „Paneeluuring. Pankrotid Eestis. 2004“. Selles valiti 436 st aastal 2004 pankrotistunud ettevõttest välja 97, mille puhul olid äriregistrist kättesaadavad viimase kahe majandusaasta aruanded. Käesolevas uuringus ei seatud tingimuseks seda, et pankrotimenetlus oleks lõppenud. Kajastatud on nii neid juhtumeid, kus menetlus rauges kohe ja kus menetlus rauges pärast pankroti väljakuulutamist, kui ka neid, kus menetlus toimus täismahus.

Artiklis antakse ülevaade uuringu tulemustest ja tehakse ettepanekuid maksejõuetusmenetluse efektiivsuse tõstmiseks.

• Maksejõuetusõigus