Kokkuvõte

Oma loomult mittetänapäevasel, seisuste ajastust pärit ostueesõiguse instituudil on oma koht ka tänases õiguskäibes. Notari töös on enim puutumust kinnisasjadega seotud ostueesõiguste, sh kaasomanike ostueesõigusega. Kaasomanike ostueesõigusega seonduvad erinevad probleemid, mis tänaseni tekitavad diskussiooni ja arvamuste paljusust ning mida seadus ammendavalt ja üheselt ei reguleeri. Paljudele teoreetikutele ja praktikutele on tuttavad näiteks küsimused, mis tõusetuvad, kui ostueesõigust teostavad mitu kaasomanikku (ühine või eraldi ostueesõigus, ostueesõigust teostanud kaasomanike omavahelised õigussuhted jne) või osapoolte omavahelise teavitamiskohustuse efektiivse regulatsiooni puudumisega seotu.

Käesolevas artiklis analüüsib autor seadusandja poolt ette nähtud omandiõiguse riive – kaasomanike ostueesõiguse instituudi – põhjendatust, tuues välja kaasomanike ostueesõiguse olulisemad eesmärgid, eesmärkidega kaitstavad huvid, riivatavad õigused ning pakkudes välja alternatiive kehtivale regulatsioonile, kasutades seejuures abimeetmena ka kaasomanike ostueesõiguse põhiseaduspärasuse kontrolli.

• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• müügileping
,
• ostueesõigus
,
• omand