Menüü

Kokkuvõte

Kriminaalmenetlus kui niisugune võib osutuda nii kannatanu kui ka kahtlustatava ja süüdistatava huvisid kahjustavaks. Kui esimesena nimetatud juhud on pigem erandlikud, siis kahtlustatava ja süüdistatava kahjustamine on eelduspärane. Juba ainuüksi kriminaalmenetlus, selle alustamine ja kulgemine ilma konkreetsetele sunnivahenditele või muudele põhiõiguste riivetele mõtlemata võib osutuda kahtlustatava huvisid kahjustavaks ja õigusi riivavaks ning kokkuvõttes teda ühiskonna silmis häbimärgistada. Õigeksmõistmine, aga ka kriminaalmenetluse lõpetamine ei kustuta kriminaalmenetluse negatiivset ja isikut häbimärgistavat mõju. Kohtupraktikas valitseb aga kindlalt arusaam, et kriminaalmenetluse alustamine ei ole ega saagi olla põhiseaduse § 15 kaitsealas ja seetõttu ei saa seda kohtus vaidlustada. Autori arvates vääriks süüteomenetluse alustamise problemaatika asjatundlikku ja argumenteeritud erialast diskussiooni ja esitab rea küsimusi, millele selle käigus tuleks vastata.

Meie tänases kriminaalmenetluse seadustikus ignoreeritakse kriminaalmenetlusega kahtlustatavale (süüdistatavale) põhjustatava kahju temaatikat. Selle asemel on kehtestatud riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus ja riigivastutuse seaduse § 15 reguleerib õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamist. Riigikohtu halduskolleegium andis 2010. aastal üksteise järel Riigikohtu üldkogule lahendamiseks neli haldusasja ühise keskse küsimusega, kas kriminaalmenetlusega põhjustatud kahjude hüvitamise tänane regulatsioon on põhiseadusega kooskõlas. Riigikohtu üldkogu poolt 2011. aastal tehtud otsustes (3-3-1-85-09; 3-3-1-69-09; 3-3-1-15-10 ja 3-3-1-35-10) sisalduv ühine kokkuvõtlik vastus on, et kriminaalmenetlusega põhjustatud kahju hüvitamise kord Eestis on põhiseadusvastane. Autor esitab mõned tähelepanekud ja selgitused neis neljas otsuses märgitu ja/või selle tausta kohta.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse