Kokkuvõte

Kohtumenetlustes kehtib üldine põhimõte, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Riigikohtu halduskolleegium on olnud järjekindlal seisukohal, et halduskohtumenetluses on teise poole kasuks võimalik välja mõista üksnes need kulud, mille eest isik on juba tasunud. Viidatud põhimõte ei kehti tsiviilkohtumenetluses, kus peetakse õigusabikulude väljamõistmisel piisavaks kulude kandmise kohustuse tekkimist ja oluline ei ole, kas menetlusosaline on nende eest ka tegelikult juba tasunud.

Vastavalt 1. jaanuaril 2012 jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) seletuskirjale muudetakse uue HKMS-ga põhimõtet, mille kohaselt peavad menetluskulud olema kantud. Siiski sisaldab ka HKMS uus regulatsioon jätkuvalt üksikutes kohtades terminit „kantud“ või „kantud menetluskulud“, mida Riigikohtu halduskolleegium on oma varasemas kohtupraktikas pidanud piisavaks, et jääda senise seisukoha juurde ja nõuda menetluskulude eelnevat tasumist nende väljamõistmiseks teiselt poolelt.

Käesolevas artiklis analüüsib autor halduskohtumenetluse menetluskulude regulatsiooni kehtivas HKMS-s. Lisaks otsib autor vastust küsimusele, millega on võimalik põhjendada menetluskulude kantuse nõuet halduskohtumenetluses ning kas üleüldse eksisteerib legitiimne alus taolise olukorra erinevaks reguleerimiseks halduskohtumenetluses ja tsiviilkohtumenetluses.

• kohtukulud halduskohtumenetluses