Kokkuvõte

Tõlgendava lähenemise raames omistatakse kuritegevusele ja selle kontrollile kultuuriline tähendus ja ei vaadelda kultuuri pelgalt kui ühte kuritegevusega seonduvat faktorit. Käitumise määratlemine kriminaalsena ja kuriteojuhtumiga tegelemine on teatavate ajalooliste, sotsiaalsete ja kultuuriliste tingimuste resultaat. See, kes kurjategijaid karistab, on ühiskonna tõeline peremees ja see, kuidas, millisel viisil ta seda teeb, näitab, millise peremehega on tegemist. Kriminaalõigus kaitseb ja kinnitab olulisi väärtusi õigushüvedena ning kriminaalõiguse ja väärtuste lahknemine saab olla ainult ajutine. Riigi kriminaal-justiitssüsteem koos ametlike reaktsioonidega funktsioneerib kõrvuti mitteformaalse sotsiaalse kontrolliga. Need on üksteist täiendavad mehhanismid, mille seovad tervikuks kultuur ja väärtused.

Artiklis esitatakse kuus tõlgendavat teesi kuritegevuse kontrolli kohta. Kuritegevuse kontrolli väärtuseliste taustade analüüsi tulemusena nendib autor suuri varieeruvusi õiguskultuurides, seda alates karistamise legitimeeritusest, kontrolliva/karistava subjekti määratlemisest, religioosse komponendi osakaalust, karistamise eesmärkidest ja lõpetades humanistliku traditsiooni ning kuriteo ohvri positsiooniga. Tõlgendav lähenemine õiguskultuurile aitab autori hinnangul prognoosida õnnestumise võimalusi, kui püütakse kujundada uute riikide kriminaal-justiitssüsteeme mitteläänelikes kultuurikeskkondades ning annab ka võtme hindamaks Eesti karistusõiguse ja kriminaalpoliitika arengusuundumusi Lääne õiguskultuuri raames.

• õigussotsioloogia