Kokkuvõte

Ühelt poolt võiks väita, et perelepitus on nagu lepitusmenetlus ikka, ainult valdkonnaks on peresuhete ja perekonnaõigusega seotud küsimused. Ometi tuleb mõista perelepituse eripära. Perelepitus hõlmab sageli laiemat ringi teemasid ja inimesi kui näiteks ärilepitus. Näiteks tuleb perelepituse puhul, lisaks erimeelsustel olevate poolte huvidele, kaaluda ka laste huve ning seada need esikohale. Perelepituse sobivuse otsustamisel mängivad väga olulist rolli psühholoogilised tegurid (nt lepitavate poolte psüühiline seisund, võimalik pooltevaheline vägivald, sh vaimne vägivald jne).

Perelepitus on Eestis seaduse tasemel reguleerituna ja ka praktikas suhteliselt uus valdkond. Seetõttu puuduvad pereasjades lepituse kasutamise kohta nii analüüsid, ühene praktika kui ka selged seisukohad.

Käesolevas artiklis antakse ülevaade perelepituse olemusest, regulatsioonist ja teatud määral ka Eesti praktikast ning tekkinud probleemidest. Artiklis tuuakse ka näiteid selle kohta, kuidas on lepitusmenetlust eri riikides perevaidlustes kasutatud ning millised on selle positiivsed tagajärjed, aga ka probleemid. Erinevaid analüüse ja seisukohti kokku võttes otsivad autorid vastust küsimusele, kas lepitusmenetlus on sobiv meetod perevaidluste lahendamiseks.

• perekonnaõiguse üldmõisted ja printsiibid
,
• kohtueelne menetlus
,
• vaidluste kohtuväline lahendamine
,
• kohtumenetlus kriminaalmenetluses