Kokkuvõte

Menetlusosalised võivad eelistada välisriigis kohtusse pöördumist Eesti kohtumenetlusele põhjustel, et välisriigi kohtumenetlus on ühe poole jaoks odavam, välisriigi kohus määraks Eesti kohtust erinevalt vaidluses kohalduvad õiguse, välisriigi kohtumenetlus oleks kiirem kui eeldatav Eesti kohtumenetlus jne. Juhul kui üks pooltest on enne Eesti kohtumenetluse algust või selle käigus pöördunud sama või seotud vaidlusega välisriigi kohtusse, tekib küsimus, kas Eesti kohtumenetluses tuleks sellise välisriigi kohtumenetlusega arvestada. Mida täpselt Eesti kohus sellistes situatsioonides tegema peaks, sõltub sellest, millise riigiga on konkureeriv kohtumenetlus seotud, millal menetlus välisriigi kohtus algatati, millist liiki tsiviilvaidlusega on tegemist ning kas välisriigis algatatud tsiviilasi on Eesti tsiviilvaidlusega võrreldes sama või üksnes sellega seotud vaidlus.

Käesolevas artiklis antakse lugejale ülevaade sellest, millised on Eestis kehtivad lis pendens’i (ld k ‘käimasolev kohtumenetlus’) reeglid ehk reeglid selle kohta, kas ja kuidas Eesti kohus peaks reageerima välisriigis toimuvale kohtumenetlusele, mille käigus lahendatakse analoogne või sarnane vaidlus Eestis lahendatava tsiviilasjaga. Kuna Eesti kohtutes kehtivad lis pendens’i reeglid on jaotunud eri liiki õigusaktide (välislepingute, Euroopa Liidu määruste ja riigisiseste õigusaktide) vahel, käsitletakse artiklis eraldi välisriigi tsiviilkohtumenetlusi, mis toimuvad Eesti välislepingu partnerriikides, teistes Euroopa Liidu riikides ning kolmandates riikides.

• Rahvusvaheline eraõigus
,
• tsiviilkohtumenetluse üldmõisted ja printsiibid