Kokkuvõte

Korruptsiooni kui kuriteo vastu võitlemist peetakse oluliseks prioriteediks nii Euroopa Liidus kui ka Eestis siseriiklikul tasandil.

Võrreldes avaliku sektori korruptsiooniga on erasektori korruptsioon Eestis mõnevõrra teises olukorras. Seda iseloomustab ilmekalt drastiline erinevus juhtumite arvus. Nimelt korruptsioonikuritegude statistika näitab, et sadade avaliku sektori korruptsioonijuhtumite kõrval on teadaolevalt vaid viis erasektori (unikaalset) korruptsiooni juhtumit. Sellest ei saa siiski teha põhjapanevaid järeldusi selle süüteo tegeliku leviku osas, sest korruptsioon on peitkuritegu ja erasektor on tunduvalt vähem läbipaistvam kui avalik sektor. Ka õigusteoreetilises mõtlemises domineerib suund, mille kohaselt peetakse erasektori korruptsiooni samaväärselt kahjulikuks rikkumiseks kui avaliku sektori korruptsiooni.

Karistusseadustiku revisjoniga muutus 2015. aasta algusest korruptsioonikuritegude regulatsioon, sh erasektori korruptsiooni regulatsioon ja selle süüteokoosseisu paiknemine karistusseadustikus. Kui avaliku sektori korruptsiooni uus altkäemaksu definitsioon karistusseadustikus (KarS) koondab enda alla varasema altkäemaksu ja pistise mõiste (ehk lubamatu hüve saamine vastavalt ebaseadusliku ja seadusliku teo eest), siis uus erasektori altkäemaksu definitsioon näib hõlmavat vaid KarS varasema altkäemaksu definitsiooni. Autor analüüsib tehtud muudatust ja tõstatab küsimuse, kas see pole mitte tagasiminek erasektori korruptsiooni vastases võitluses.

• majandusalased süüteod