Kokkuvõte

Uuel struktuurivahendite rakendamise perioodil 2014–2020 on avalikest vahenditest eraldatud abil majandustegevuse toimimise seisukohalt täita väga oluline roll. Selliste vahendite, olgu selleks riigisisesest või Euroopa Liidu ühisest eelarvest tulenevad vahendid, kasutamisega seotud pettused nõrgestavad majanduskorda ning kahjustavad usaldust avaliku võimu vastu üldiselt.

Karistusseadustikus (KarS) on majandustegevuse soodustamiseks eraldatud avalike vahendite kasutamisega seotud pettuse eest nähtud karistusõiguslik vastutus ette § s 210. Soodustuskelmuse koosseis koosneb kahest alamkoosseisust, milleks on vastavalt pettuse teel soodustuse saamine ja soodustuse mitte-eesmärgipärane kasutamine, millest eelkõige viimane on ehk põhjendatult abstraktne.

Käesolevas artiklis antakse ülevaade soodustuskelmuse tüüpjuhtumitest senises praktikas, vaadeldes seejuures asjaolu, kas ja kui palju on arvestatud riigiüleste eelarvevahendite kaitse nõuetega. Lisaks analüüsitakse mõningaid olulisemaid soodustuskelmuse koosseisu elemente, juhindudes aluspõhimõttest, et soodustuskelmust on KarS-s ja senises praktikas käsitletud kelmuse delictum sui generis koosseisuna.

• varavastased süüteod