Õigusteaduskonna ajakirja Juridica jaoks oli 2015. aasta 23. ilmumisaastaks. Need 23 aastat on Juridica täitnud ühtlasi Eesti õiguse arengu krooniku rolli, peegeldades seda, mis on toimunud nii uute seaduste loomisel ja nende rakendamise praktikas kui ka õigusteadusliku mõtte arengus. Kõnealune periood – 1992–2015 – on olnud Eesti uue õigussüsteemi loomise ja küpsemise aeg. Kui 1990. ja 2000. aastate alguses oli esiplaanil õigusloome, siis järgnenud aastatel nihkusid üha enam esile seaduste tõlgendamise ja rakendamise probleemid. Intensiivsele õigusloome perioodile järgnenud ajal on suurenenud vajadus analüüsida sügavamalt õigusteoreetilisi probleeme. Oluliselt on Juridica temaatikat mõjutanud Eesti liikmesus Euroopa Liidus ning siit tulenev huvi ja vajadus käsitleda üha enam ja põhjalikumalt Euroopa Liidu õigusega seonduvat. Sellekohaseks heaks näiteks on ka Juridica käesolev number.

Juridica väljaandjatele on olnud üheks suuremaks probleemiks see, kuidas leida õige tasakaal puhtteoreetiliste ning enam praktilise suunitlusega artiklite vahel. Kuna Juridica on õigusteaduskonna ajakiri, siis on loomulik, et siin peab saama avaldada õigusteaduslikke artikleid, arvestades aga laiemat lugejate huvi, on oluline kirjutada ka nendest praktilistest küsimustest, mis on õiguspraktikas aktuaalsed. Usun, et oleme seda tasakaalu võrdlemisi hästi hoida suutnud. Siiski ei ole õigusteaduskonna õppejõud ja doktorandid piisavalt motiveeritud Juridicas artikleid avaldama, sest Eesti teadusinfosüsteemi järgi on Juridicas ilmunud artikli klassifikaatoriks 1.3. Teatavasti aga on näiteks doktoritööde kaitsmisel nõutav, et oleks avaldatud artikkel ajakirjas, mis annaks klassifikaatoriks kas 1.1 või 1.2. Meie Juridica Internationalis avaldatud artiklite klassifikaatoriks on 1.2 ning seepärast on doktorandid huvitatud avaldamisest eelkõige Juridica Internationalis, mitte Juridicas. Sama kehtib ka õppejõudude puhul, kes peavad näitama akadeemilistele ametikohtadele valimisel, et neil on ilmunud artikleid 1.1 ja 1.2. Need nõuded on tinginud selle, et paljud sisukad ja huvitavad artiklid on jäänud Juridicas avaldamata. Me ei ole siiski soovinud muuta Juridicat tervikuna 1.2 alla kuuluvaks ajakirjaks, sest sel juhul muutuks ajakiri nii teaduslikuks, et võiksime kaotada olulisel määral lugejaskonda. Alates 2016. aastast on siiski võimalik, et Juridicas saab avaldada 1.2 teadusartikleid, ilma et Juridica tervikuna oleks 1.2 ajakiri, s.t avaldatud artiklite klassifikaatoriks saab olla kas 1.3 või ka 1.2. Kuidas neil vahet teha? Klassifikaatori 1.2 alla kuuluvad artiklid peavad olema kirjutatud kõrgemal teaduslikul tasemel, olema parema kvaliteediga. Käsitletavad probleemid peavad olema teooria jaoks olulised, analüüsitud piisavalt allikmaterjale, esitatud autori argumenteeritud järeldused ja seisukohad. Loomulikult peavad ka kõik teised, klassifikaatori 1.3 alla käivad artiklid olema kirjutatud heal tasemel, muidu neid ju Juridicas avaldada ei saaks. Küll võivad 1.3 artiklid olla enam õiguslikku olukorda kirjeldavad ja selgitavad, praktilisema suunitlusega. Seega peaks edaspidi Juridicasse artikleid saates ühtlasi märkima, kas soovitakse seda avaldada artiklina 1.2. Artikli klassifikaatorile 1.2 vastavuse otsustamine toimub kahe retsensendi arvamuse alusel. Kui ka autor ei ole märkinud soovi avaldada artikkel klassifikaatori 1.2 all, võib toimetus siiski seda ise otsustada, suunates artikli retsenseerimisele. Kui autor soovib artiklit avaldada 1.2-na, peaks ta ühtlasi märkima, kas ta on nõus ka sellega, et artikkel ilmub 1.3-na, või soovib artikli tagastamist, juhul kui toimetus retsensentide arvamuse alusel leiab, et artikkel 1.2 nõuetele ei vasta. Siiski on 2015. aastal juba esimene klassifikaatori 1.2 alla kuuluv artikkel ka ilmunud ^*1 , usun, et alates 2016. aastast 1.2 artiklite arv Juridicas hakkab oluliselt suurenema. On selge, et Juridicas on aastate jooksul ilmunud väga palju häid artikleid, mis oma tasemelt vastavad klassifikaatorile 1.2, ning nad ei ole autorite publikatsioonide nimekirjades klassifikaatori 1.2 all vaid seepärast, et varem selline võimalus määrata Juridica artiklite hulgas 1.2 artikleid puudus.

2016. aastal saab olema muudegi uuenduste aasta Juridicas. Olles olnud Juridica ja Juridica Internationali peatoimetaja alates nende ilmumisest, s.o üle 20 aasta, otsustasin anda teatepulga üle noorematele. Suur tänu autoritele ja lugejatele selle aja eest, mis, ma loodan, on olnud põnev ja sisukas. Alates 1. veebruarist 2016 saab Juridical ja Juridica Internationalil olema uus peatoimetaja ja uuenenud toimetuskolleegium. Kui lisada veel, et Juridicat välja andva Sihtasutuse Iuridicum nõukogu koosseis vahetub peaaegu täies ulatuses alates 1. jaanuarist 2016, siis on kõik eeldused olemas, et uuel aastal puhuvad Juridicas uued värsked tuuled ja tekivad uued ideed, mis muudavad ajakirja lugejatele veelgi huvitavamaks. Kindlustunnet, et Juridica kvaliteet saab minna ainult paremaks, annab ühtlasi see, et jätkab Juridica kullafond: tegevtoimetajana Katrin Prükk ja vastutava väljaandjana õigusteaduskonna värske direktor Peep Pruks.

Head uut aastat!

Märkused:

^*1 A. Soo. Karistusõiguslik hädakaitse ja hädaseisund põhiõiguste piiramise alusena koolides ning nende suhestumine 1. jaanuaril 2016 jõustuva lastekaitseseaduse § 24 lõikega 3. – Juridica 2015/6, lk 418–426

• Info