Kokkuvõte

1. detsembril 2015 möödus Lissaboni leppe jõustumisest kuus aastat. See tähendab, et politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö varasemate meetmete asendamiseks ettenähtud viieaastane üleminekuperiood on selja taga ning uus etapp Euroopa Liidu kriminaalõiguse arengus juba alanud. Lepingu jõustumisest möödunud aeg on ühtlasi olnud piisavalt pikk selleks, et läbi viia olulisi reforme valdkonna muutumiseks senise kolmanda samba õiguskoostöö vormist täisväärtuslikuks Euroopa Liidu õiguse osaks ning teha tagasivaade analüüsimaks, millised saavutada loodetud eesmärgid on täidetud ja mis probleemid alles lahendamist vajavad. Käesolev artikkel annabki ülevaate Lissaboni leppe järgse Euroopa Liidu kriminaalõiguse olulisematest arengutest ja probleemidest ning hindab viimastel aastatel aset leidnud muutuste mõju valdkonna tulevikule.

Euroopa Liidu kriminaalõigus on pidevas muutumises ja arengus olev mitmekihiline valdkond, mis koondab Euroopa Liidu poolt karistusõiguse ning kriminaalmenetlusõiguse ja liikmesriikidevahelise õigusalase koostöö küsimuste regulatsioone ja kohtupraktikat. Artiklis on õigusharu ülesehitusest lähtuvalt eraldi esile tõstetud viimaste aastate olulisemad Euroopa Liidu karistusõigusliku pädevuse ja kriminaalpoliitika probleemid ning kriminaalmenetlusõiguse väljakutsed ja tähtsamad muudatused, lisaks otsitakse valdkonna üldisi arengusuundi ja väljakutseid hinnates vastust küsimusele, milliseks kujuneb Euroopa Liidu kriminaalõiguse tulevik.

• karistusõiguse üldmõisted ja printsiibid
,
• kriminaalmenetluse üldmõisted ja printsiibid
,
• rahvusvaheline koostöö kriminaalmenetluses
,
• Euroopa Liit