Kokkuvõte

Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab võimude lahususe ja tasakaalustatuse tagamiseks parlamentaarse ja kohtuliku kontrolli täitevvõimu üle. Ka on ametisse seatud Riigikontroll ja õiguskantsler. Seega on põhiseaduse järgi väline kontroll täidesaatva võimu üle tagatud. Lisaks näevad nii Vabariigi Valitsuse seaduse kui ka kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ette teenistusliku järelevalve. Avaliku teenistuse seadus reguleerib distsiplinaarvastutust ning korrakaitseseadus lõi uue instituudina haldussisese haldusjärelevalve. Samuti on ammu teada-tuntud siseaudit ja -kontroll. Ka korruptsioonivastane seadus oma deklareerimiskohustustega on seatud ametiisikute huvide konflikti vältima ja karistusseadustik ametialaste süütegude normidega nende õiguskuulekust tagama.
Siiski tuleb küsida, kas täidesaatva võimu sisene kontroll on Eestis täna terviklik lünkadeta süsteem, mille üksikud osad täiendavad ja võimestavad üksteist, tagamaks õigusriigi põhimõtete järgimise ja põhiõiguste kaitse.
Artiklis selgitatakse esiteks lühidalt kontrolli olemust, eesmärki ja põhiseaduslikku tausta. Teiseks tuuakse ära kontrolli võimalikud liigid. Artikkel keskendub põhiliselt kahele täidesaatva võimu kontrolli eriliigi, teenistusliku ja haldusjärelevalve detailsemale käsitlusele Eesti õiguses. Probleemide ja küsimuste ilmestamiseks kasutatakse põgusaid viiteid Saksa õigusele. Artikli mahupiirangu tõttu ei ole tegu teema ammendava käsitlusega, vaid üksnes probleemkohtade põgusa kaardistusega, mida tulevikus edasi arendada.

• täidesaatev riigivõim
,
• järelevalve ja kontroll