Menüü

Kokkuvõte

Novembris 2014 põhjustas Uurivate Ajakirjanike Rahvusvaheline Konsortsium (International Consortium of Investigative Journalists, ICIJ) rahvusvahelise finantsskandaali, mida hakati kutsuma Luxembourg Leaks’iks. ICIJ avaldas salajased maksukokkulepped, mis puudutasid rohkem kui 300 rahvusvahelist Luksemburgis baseeruvat äriühingut. Just pärast Luxembourg Leaks’i skandaali puhkemist sai hoo sisse riigiabi andmise järelevalve Euroopa Komisjoni poolt. Kontrollirattad pandi veerema maksuhalduri eelotsuste suhtes, mistõttu võib esmapilgul tunduda, et kuna maksukorralduse seadus (MKS) ei sätesta Eesti maksuhaldurile diskretsiooniõigust siduvate eelotsuste andmisel või andmata jätmisel ning maksuhaldur peab seadust tõlgendama sarnaste olukordade lahendamisel ühetaoliselt, ei puuduta riigiabi temaatika meie maksuhalduri igapäevategemisi ning seega ei ole põhjendatud selle pikem käsitlus.

Tuleb siiski tähele panna, et eelnevalt nimetatud skandaali keskmes oli maksuhalduri diskretsiooniõigus ettevõtjatele soodsamate maksustamistingimuste loomisel. Seetõttu tuleb Euroopa Liidu tasandil toimuva riigiabi andmise reeglite ühtlustamise kontekstis pöörata tähelepanuta ka Eesti maksuhalduri muudele õigustele maksukohustuslastele eeliste andmisel, millele käesolev artikkel ka keskendub. Artiklis otsitakse vastust küsimusele, kas maksuhalduri sellised meetmed nagu maksusumma määramata, sisse nõudmata ja sundtäitmata jätmine, maksukohustuse tasumise ajatamine ning maksuvõla kustutamine võivad kvalifitseeruda riigiabiks.