Menüü

Kokkuvõte

2011. aasta 1. aprillil tekkis kütusemüüjatel kohustus esitada Maksu- ja Tolliametile (MTA) tagatis. Lihtsustatult öeldes tähendab tagatis seda, et kui kütusemüüja jääb riigile käibemaksu võlgu, siis tagatise arvelt võlg tasutakse. Käibemaksu laekumise tagamiseks on niisiis oluline, et määratavad tagatised oleksid vastavuses isikul tekkida võiva käibemaksukohustuse suurusega. Tagatise suurus sõltub sellest, millega kütusemüüja konkreetselt tegeleda soovib, teisalt aga ka MTA otsustusest. Nimelt sätestab vedelkütuse seadus (VKS) § 42 lõige 1, et kütuse tarbimisse lubamisel ja kütuse maksuladustamise lõpetamisel on kütusemüüja tagatise suurus 1 000 000 eurot. VKS § 42 lõike 2 kohaselt on aga juba tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatise suuruseks 100 000 eurot. Samas võimaldavad VKS § 42 lõiked 4–51 MTA-l tagatist suurendada või vähendada.

Samas ei ole tagatise esialgne määramine ja hiljem selle ajakohastamine nii lihtne kui esmalt VKS sätteid lugedes arvata võiks. Kuivõrd tagatise määramise aluseks olevad normid sisaldavad määratlemata õigusmõisteid, annavad kaalutlusõiguse ning neis pole toodud täpselt, millise väärtusega üks või teine risk on, siis on tagatise määramine nii mõneski olukorras problemaatiline. Käesolev artikkel keskendubki kütuse valdkonnas tegutseva ettevõtja kohustusele esitada käibemaksutagatis ning analüüsib tagatise määramisega seotud probleeme MTA vaatevinklist.