Kokkuvõte

Seitsmekümnendatel aastatel peeti Saksamaal märkimisväärseid mõttevahetusi liiklusmärkide määratlemise üle. Baieri kõrgeim halduskohus soovis omal ajal käsitada Saksa liikluseeskirjas ettenähtud ja nende alusel välja antud liiklusmärke määrustena, mille tagajärg oleks olnud, et halduskohtumenetluse seadustiku (Verwaltungsgerichtsordnung, VwGO) § 42 lõige 1 oleks välistanud liiklusmärkide vaidlustamise halduskohtus. Saksa liiduhalduskohus otsustas teisiti ja liigitas liiklusmärgid üldkorralduste vormis haldusaktideks (haldusmenetluse seaduse (Verwaltungsverfahrensgesetz, VwVfG) § 35 teine lause). Selle tulemus on, et täna on Saksamaal kõikidel liikluses osalejatel võimalik liiklusmärke tühistamiskaebusega vaidlustada.

Muidu valitseb üldkorraldusega seoses Saksamaal pigem vaikus; uuemal ajal on ilmunud ainult üksikuid teaduslikke käsitlusi, mis üldkorralduse probleemidega tegelevad. Praktikas tekitab üldkorralduse ja määruse piiritlemine Saksamaal raskusi ainult eriliste juhtumite korral. Põhjuseks on eelkõige Saksa põhiseadusõiguses välja arenenud määruse mõiste selged formaalsed piirjooned; üldkorralduse piirjooned on seevastu endiselt ähmased, vaatamata selle legaaldefinitsioonile haldusmenetluse seadustes (VwVfG § 35 ja liidumaade vastavad regulatsioonid) ja mõningatele teadusalastele jõupingutustele.

Artiklis käsitatakse neid piirjooni, samuti heidetakse mõttearenduse alguses pilk problemaatika ajaloolisele arengule.

• haldusõiguse põhimõisted ja printsiibid
,
• seadusandlus
,
• täidesaatev riigivõim