Kokkuvõte

Justiitsministeeriumis on koostamisel võlaõigusseaduse muutmise eelnõu. Planeeritavate õigusmuudatuste seas on leppetrahvi kokkuleppe lubamine eluruumi üürnikuga. Käesolevas artiklis analüüsitakse esmalt leppetrahvi positsiooni kehtivas üüriõiguses ning seejärel võimalikke õigusmuudatusi.

Kehtiva õiguse kohaselt on tavaline piirata leppetrahvi kokkuleppe kohaldamisala või tingimusi ainult mõne lepinguliigi raames, kus üks pooltest on teisega võrreldes nõrgemal positsioonil. Autor on seisukohal, et säilitamaks eluruumi üürilepingu olemust nõrgema poole kaitse lepinguna, ei ole ka selle lepingu puhul asjakohane täieliku kokkuleppevabaduse võimaldamine. Leppetrahvi kokkulepe peab olema lubatud ainult kindlate seaduses määratud rikkumiste puhuks, mil leppetrahv täidab oma funktsiooni, oluliselt riivamata ühe või teise poole õigusi.

Võimalikke leppetrahvinõude aluseks olevaid rikkumisi on üürilepingu puhul mitu. Kuna üürileping on kestvusleping, on võimalik eristada poolte huvi lepingu korrektse täitmise ning lepingu korrektse lõpetamise vastu. Artiklis käsitletakse lepingu kehtivuse ajal toimuvate lepingurikkumiste sanktsioneerimist leppetrahviga.

• üürileping
,
• kõrvalkohustused