Kokkuvõte

Kindlustuslepingu puhul võtab kindlustusandja tasu – kindlustusmakse – eest kohustuse kokkulepitud juhtumi toimumise korral maksta kindlustatule rahasumma või selle ekvivalendi. Vastutuskindlustus on kindlustuse, täpsemalt kahjukindlustuse eriline alaliik, mille puhul hüvitab kindlustusandja kahju, mis tekib kindlustatule seoses sellega, et tal tekib vastutus kolmanda isiku ees, mistõttu lasub tal kohustus hüvitada põhjustatud kahju. Vastutuskindlustuse omapära on kolmepoolse õigussuhte eksisteerimine, mille osalisteks on vastutuskindlustusandja, kindlustusvõtja või kindlustatu ja kahjustatud isik.

Kuigi eeskätt peaks olema kindlustusvõtja huvi kindlustada enda vastutusega seotud väljaminekute vastu, on seadustega reas valdkondades ette nähtud vastutuskindlustuse kohustuslikkus. Riigi sekkumisest valikusse, kas vastutus kindlustada või mitte, järeldub, et vastutuskindlustuse ainus eesmärk ei ole alati kindlustatud isiku kaitse. Paljudel juhtudel peab vastutuskindlustus pakkuma turvalisust ka kahjustatud isikule. Seetõttu pakuvad õiguskorrad vastutuskindlustuse korral kahjustatud isikule mitmeid tagatisi. See, kas seadus annab kahjustatud isikule otsenõude kahju tekitanud isiku vastutuskindlustusandja vastu, on oluline näitaja selle kohta, keda peab vastutuskindlustus kaitsma: kas kindlustusvõtjat, s.t kahju tekitajat tema vara vähenemise eest nõuete rahuldamise tõttu, või kannatanut, et tagada sellele tekitatud kahju hüvitamine sõltumata kahju tekitaja varalisest suutlikkusest.

• kahjukindlustus